Võimuliit avaldas enesele usaldust

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Valudega sündinud negatiivse lisaeelarve vastuvõtmise eile riigikogus enese usaldushääletusega sidunud valitsus sai ülesandega oodatult hakkama, kuigi kuulas enne seda opositsioonipoliitikute süüdistusi ja kirumist täis kõnesid.


Esmalt astus riigikogulaste ette rahandusminister Ivari Padar, kes tunnistas, et tegelikult on valitsus viimase aasta jooksul haaranud kärpekäärid juba kolm korda.



«Kas see on viimane kord? Ma ei saa täna vastata sellele ei ega jaa,» tõdes Padar ja ütles ise ka vastuse: «Kui vaja, teeme vajalikke muutusi ka edaspidi!» Kõne lõppu lisas ta positiivsema noodi, avaldades arvamust, et oleme jõudnud tõusueelsesse aega.



Rahvaliidu esimees Karel Rüütli rahandusministri optimismi ei jaganud ning küsis pärast kõnet, kas Padar peab end rahandusministrina läbikukkunuks, plaanides pärast juunis toimuvaid europarlamendi valimisi Eestist lahkuda. «Mul tekib küsimus, kes vastutab 2009. aastal Eesti riigis rahanduspoliitika eest?» küsis Rüütli.



Padar vastas, et peaks end läbikukkunuks, kui poleks lisaeelarvega eile riigikogu ees seisnud.



Keskerakondlane Marika Tuus avaldas pahameelt, miks on valitsus läinud 3,5 miljardi krooni ulatuses reservide kallale ning pole selle asemel laenu võtnud.



Minister Padar vastas, et laenu võtmise võimaluste eeltöö käib.



Rahvaliitlane Tarmo Mänd võrdles usaldushääletust erakorralise olukorra väljakuulutamisega riigi finantsjuhtimises.



«Ühe hoobiga muudame 21 seadust, kus opositsioonil ei ole võimalust kaasa rääkimiseks,» kritiseeris Mänd. «Juhin tähelepanu – iseendale usalduse andmine tähendab ka täit vastutust, sellega tuleb arvestada. Hilisemalt ei ole võimalik öelda, et riigikogu on asja vastu võtnud.»



Padar tunnistas, et tajub sajaprotsendiliselt olukorra tõsidust, ja toonitas, et praeguses pöördelises maailmas polnud teist varianti, kui kiired otsused teha.



«Ütleme, et analoogiliste otsuste ees on tegelikult kõik maailma riigid,» lausus Padar, kes vastas opositsiooni nõudlikele küsimustele kokku paar tundi.



Enne eelarve lõpphääletust teatas peaminister Andrus Ansip, et lisaeelarve kiire vastuvõtt suurendab riigis stabiilsust ja meie usaldusväärsust ka väljaspool, ning palus valitsust toetada. Riigieelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse vastuvõtmiseks oli tarvis 51 poolthäält, koguti 61. Vastu hääletas 35 rahvasaadikut, erapooletuid polnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles