Gümnaasium tahab sügisest osa õpikuid tahvelarvutiga asendada

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tairo Lutter

Kui Gustav Adolfi Gümnaasiumi pilootprojekt kavandatud mahus rakendub, tuleb eelolev 1. september nii mõnelegi õpilasele teisiti. Esimeste klasside, ühe viienda, ühe seitsmenda ja ühe kümnenda klassi õpilased panevad sel päeval raamatu asemel ranitsasse tahvelarvuti iPad.

Kooli direktori Hendrik Aguri sõnul on tahvelarvutite kasutuselevõttu kavandatud juba enam kui aasta ning sellel on tugevad plussid, millest olulisim on sääst õpikute ja töövihikute ostult.

«Rahaline kokkuhoid ei tule siinkohal ainult koolile, vaid kogu Eesti haridussüsteemile. Ainuüksi 1066 õpilasega Gustav Adolfi gümnaasiumi õpikute ja töövihikute eelarve, mis eraldatakse riigi poolt, ulatub 60 000 euroni aastas,» tõi Agur näite.

Tulevikus vähenevate trükitud õppematerjalide arvelt kergeneks õpilaste koolikott. Lastele atraktiivne e-õpe muudaks aga õppetööd mitmekülgsemaks, sest iPadile on saadaval kümneid tuhaneid haridusele suunatud rakendusi.

«Praeguseks oleme pidanud koosolekuid kirjastustega, kelle abil saab juba algava kooliaasta alguseks esimesed interaktiivsed e-õpikud tuua. Kasutades iPade, saavad sisu tootjaid tekitada seoseid erinevate õppeainete vahel, muuta staatilised õpikud dünaamilisteks, mis omakorda tähendab ka õpilaste huvi kasvu õppimise vastu. Lisaks saavad õpetajad kiiremini tagasisidet õpilase arengu ja tehtud töö kohta,» leidis direktor.

Teisalt kaasnevad üleminekuga riskid ning projekti juhtimiseks on kool loonud töörühma. «Kogu koolipere, sealhulgas õpilaste, õpetajate ja vanematega tuleb ennekõike saada põhilistes rajajoontes ühtsele arusaamale - me peame hakkama jagama samu väärtusi,» kirjeldas Agur seda, miks tahvelarvutitele üleminekust veel kindlate tärminite osas rääkida ei saa.

Olulisim neist on see, et tahvelarvuti tuleks igal lapsevanemal ise osta ning selles peavad kokkuleppele jõudma kõik pered.

«Nagu lapsevanem soetab lapsele jooksujalanõud kehalise kasvatuse tunniks ja kirjutusvahendid, sama elementaarseks peaks saama erinevate personaalsete elektroonikavahendite omamine,» leidis Agur, kelle sõnul on see ilmselt hariduskulutuste tulevik.

«Vanematekogule on tutvustatud esmatasandi visiooni, millega on alustatud tööd. Vanemate tagasiside alles soovime saada ja seda ka arvestada,» lisas direktor.

Sellegipoolest on kool juba leidnud ka Apple’i edasimüüjad, kelle kaudu tahvelarvuti taskukohasema hinna ja järelmaksu võimalusi kasutades hankida saaks. Esimesed iPadid on juba õpetajate käsutuses, kes end sügiseks ette valmistavad ja õpet saavad.

Aguri sõnul loodetakse sügiseks kaugemale jõuda ka koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. «Nõrgimaks kohaks on Eesti üldhariduskoolide e-õppe valdkonna kogemuste vähesus ja nende puudumine ning see, et õpivara loomiseks pole riiklikku ülesannet ja selgeid suundi.» Kui gümnaasiumil tahvelarvutitele üleminek õnnestub, võib see ka haridusvaldkonna IT-lahenduste loomisele uue hoo anda.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles