Riigikogu elamislubade uurimiskomisjon leidis oma täna üle antud lõpparuandes, et välismaalastele elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma, ent Indrek Raudne oli sellest äritegevusest teadlik. Ministrite ja ametnike süüd ega teadlikkust elamislubade väärkasutusest komisjon ei tuvastanud.
Aruande riigikogule üle andnud uurimiskomisjoni juht Kalle Laanet ütles, et komisjon ei tuvastanud, et Siim Kabrits oleks tegelenud elamislubadega seotud teenuste osutamisega, samuti, et ta oli nende teenuste osutamisest teadlik.
«Lõppjäreldusena võib öelda, et elamislubade väärkasutuseni viis mitme asjaolu koosmõju, sealhulgas nii ebapiisav regulatsioon, puudused järelevalves kui ka ametkondade mitte õigeaegne ja ebapiisav reageerimine ilmnenud väärkasutustele,» ütles Laanet riigikogus.
«Komisjon tõdes, et Nikolai Stelmach on oma äritegevuse raames tegelenud välismaalastele elamislubade taotlemiseks õigusteenuste osutamisega. Indrek Raudse äritegevus ei olnud seotud välismaalastele elamislubade saamiseks teenuste osutamisega. Ent komisjonil on tõendeid selle kohta, et ta oli teadlik Stelmachi vastavast äritegevusest, samuti oli Raudse ärihuvides see, et elamislubadega seotud teenuseid välismaalastele pakuti, sest elamisload muutsid tema äriühingu klientide jaoks Eestis vara haldamise lihtsamaks,» seisab raporti lõppjäreldustes.
Raportis märgiti, et komisjonil ei ole alust arvata, et ministrid võtsid teadlikult vastu otsuseid, mis mõjutasid või võisid mõjutada elamislubade andmist ettevõtluseks Stelmachi äriühingu teenuseid kasutanud isikutele. «Ministrid on komisjonile kinnitanud, et neil Stelmachi ja Raudsega sisserände piirarvu suurendamise ja jaotamise teemal kokkupuuteid ei ole olnud.»
«Küll on komisjonil tõendeid selle kohta, et endine riigikogu liige Indrek Raudne hankis siseministeeriumi vahendusel teavet sisserände piirarvu jäägi ja selle jaotuse kohta ajal, kui piirarv oli ammendumas. Kuna Raudse põhjendused selle kohta, et ta nõudis teavet riigikogu tööks, ei olnud veenvad, on komisjonil põhjust arvata, et Raudne taotles teavet seoses äripartner Stelmachi ja kaudselt enda ärihuvidega,» märgiti raportis.
Komisjon järeldas samuti, et Stelmachi äriühingu kaudu saadud elamislubasid menetlesid ametnikud samamoodi kui ülejäänute taotletud lube. Samuti ei leidnud komisjonis kinnitust kahtlus, et asutuste ametnikud olid enne meediakajastust teadlikud elamislubade võimalikust väärkasutamisest välismaalaste poolt, kes said elamisload Stelmachile kuuluva äriühingu teenuseid kasutades.
Info väärkasutustest liikus aeglaselt
Komisjon märkis, et politsei- ja piirivalveamet täheldas elamislubade väärkasutamist juba 2010. aasta lõpus, ent info selle kohta liikus ametkondi pidi liiga aeglaselt, et seda kiiremini peatada.
«PPA oli väärkasutuste olemuses selgusele jõudnud ning selle kirjeldanud 2011. aasta veebruari alguseks. PPA ametnikud võtsid seejärel kasutusele meetmed väärkasutuste ennetamiseks ja alustasid järelevalvet elamislubade üle. Ühe meetmena oli kavas muuta välismaalaste seadust, sest ebapiisav regulatsioon ei võimaldanud väärkasutusi ohjata. Samuti oli probleemiks elamislubade menetlejate suur töökoormus.
Ometi jõudis teave probleemidest PPA juhtkonnani märtsi lõpupäevil ning siseministeerium sai PPA kirja väärkasutuste kohta mais 2011. Siseministeeriumi juhtkond sai väärkasutustest teada mitu kuud pärast info jõudmisest valdkonna eest vastutavate ministeeriumi ametnikeni. Teave väärkasutuste kohta ei liikunud piisavalt kiiresti ka välisministeeriumi ja siseministeeriumi vahel,» kirjeldab uurimiskomisjoni kokkuvõte.
Uurimiskomisjon tegi töö kokkuvõttena valitsusele ja riigikogule seitse ettepanekut. Riigikogul soovitatakse kaaluda korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile lisaõiguste andmist, mis võimaldaks kontrollida parlamendiliikmete töökoha- ja tegevuspiirangute järgimist, samuti selgitada välja võimaliku huvide konflikti olemasolu.
Samuti tehakse ettepanek riigikogul kaaluda lobitegevuse reguleerimist seadusega.
Valitsusel soovitatakse aga kaaluda rändestrateegia koostamist, mis seoks paremini hariduse, majanduse, sisejulgeoleku ja muud valdkonnad. Riigikogul tasuks korraldada laiapõhjaline rändetemaatika arutelu.
Samuti soovitatakse tõhustada asutustevahelist info liikumist ja koostööd.