Õiguskantsler hajutab kõnede pealtkuulamise hirmu

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka kaitsepolitsei kinnitusel on ekslik arvata, nagu toimuks Eestis telefonikõnede laialdane pealtkuulamine.
Ka kaitsepolitsei kinnitusel on ekslik arvata, nagu toimuks Eestis telefonikõnede laialdane pealtkuulamine. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul võivad inimesed olla kindlad, et Eesti on demokraatlik riik, kus telefonikõnede massiivset pealtkuulamist ei toimu.

Teder ütles Postimehele, et Eestis ei ole mingit totaalset politseiriiki ning siin ei valitse kaitsepolitsei võim. «Eriteenistus teeb oma tööd, ta teeb õiget asja ja kaitseb Eesti omariiklust. Seadustes on vastav kord, kuidas antakse jälituslubasid, ning ei ole nii, et kogu aeg kuulatakse pealt,» lausus ta.

Tederi kinnitusel on jutud massiliste pealtkuulamiste kohta müüt. «Eestis ma eeldan ja ma olen ka selles veendunud: asjad käivad seaduse järgi ja on kontrollitavad,» ütles õiguskantsler ja lisas, et kui ilmneb konkreetne probleem, tuleb see jooksvalt lahendada.

Näiteks eelmisel aastal tegi Teder riigikogule ettepaneku muuta jälitustoimingutest teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli korda, mis tema hinnangul oli põhiseadusega vastuolus. Korda muutev eelnõu on praegu riigikogu menetluses ning see jõuab homme teisele lugemisele.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles esmaspäeval Postimehele, et peab erakonna rahastamisskandaali algatanud Silver Meikari avaldust võõra raha annetamise kohta täiesti usutavaks, kuid ei usu, et partei endine peasekretär Kristen Michal võis 2009. aastal varjatud annetust küsida telefoni teel.

Ansip meenutas, et 2009. aastaks olid juba avalikuks tulnud ka maadevahetuse kriminaalasjas tehtud pealtkuulamiste materjalid. «On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud,» ütles ta.

Täna täpsustas Ansip ERRi uudisteportaalile saadetud kommentaaris, et pidas silmas õhkkonda, mis seoses pealtkuulamistega on ettevõtjate ja poliitikute seas tekkinud. Ta märkis, et Eesti ettevõtjate hulgas suhteliselt levinud ebaratsionaalsest pealtkuulamise hirmust on räägitud meedias ja ka viimases kaitsepolitseiameti aastaraamatus.

Sellise olukorra tekkimisele on tema hinnangul kaasa aidanud ajakirjandusse lekkinud telefonikõnede stenogrammid, mis oma sisu poolest ei ole haakunud uuritud juhtumiga. «See on jätnud mulje, justkui kuulataks laialdaselt telefonikõnesid pealt,» ütles Ansip, kes peab vajalikuks muuta tsiviilkontrolli prokuratuuri ja uurimisasutuste üle veenvamaks.

Kaitsepolitsei on kinnitanud, et julgeoleku- ja uurimisasutustel on võimalik telefonikõnesid pealt kuulata üksnes seadusest tulenevatel juhtudel ning iga konkreetsel juhul vajab see kohtuniku luba. Lisaks reeglite järgimisele nõuab pealtkuulamine ka väga palju tööjõudu ja aega ning seetõttu on kaitsepolitsei teatel ekslik arvata, nagu toimuks Eestis telefonikõnede laialdane pealtkuulamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles