Avaliku teenistuse seaduse eelnõule tehti 900 parandusettepankut
30. mai 2012, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on riigikogus teisel lugemisel avaliku teenistuse seaduse eelnõu, millega muudetakse avalik teenistus nüüdisaegsemaks ning erasektoriga sarnasemaks. Teisisõnu kaotavad ametnikud mitu hüvet.
Justiitsministeeriumi hinnangul on teisele lugemisele saadetud eelnõu muutunud üsna mitmes osas ning arvesse on võetud nii opositsiooni, ministeeriumite, kui ka erinevate huvigruppide ettepanekuid.
Kokku tehti eelnõule umbes 900 parandusettepanekut, millest ligikaudu 720 märkuse osas tehti kas muudatused eelnõus (ehk arvestati ettepanekut täielikult või osaliselt), esitati täiendavad selgitused või täpsustati seletuskirja.
«Usun, et suur parandusettepanekute arv näitab selle eelnõu kvaliteeti ning soovi viia see oluline reform läbi konsensusega,» seletas justiitsminister Kristen Michal. «Näiteks oleme opositsiooni ettepanekul täpsustanud surveaktsioonides osalemise regulatsiooni, kus täpsustasime, et osaleda on keelatud ainult kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides ning ainult juhul, kui see häirib ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist.»
«Samuti tegime ettepaneku ka pikendada üleminekut uuele avaliku teenistuse seadusele 1. aprillini 2013, et anda kõigile võimalus põhjalikult valmistuda,» lisas ta. «Usun, et tegu on oodatud reformiga, mis annab parema palgasüsteemi, avalikkusele ülevaate palkadest ning peresõbralikuma kaasaegse avaliku teenistuse.»
Ametnike pensioneid puudutavas on üleminekuaeg viis aastat ehk viie aasta jooksul on pensionisuurenduseks võimalik staaži edasi teenida.
Alates seaduse jõustumisest on ametnikel põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva ning täiendavaid staažist sõltuvaid lisapuhkusepäevi enam ette ei nähta.
Lisapuhkuste osas on ametnikele varasemaga võrreldes antud lisaaeg uue süsteemiga harjumiseks, mistõttu varasemalt väljateenitud, kuid kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad 4 aasta möödudes.
Nüüdisaegsema avaliku teenistuse raamistikku on oodatud juba üle kümme aasta. Uue seaduse üks olulisem muudatus on avalikku võimu teostavate inimeste ja tugitegevusi tegevate inimeste eristamine.
Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad kõik avalikku võimu ei teosta. Isikute osas, kes avalikku võimu ei teosta, pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele.
Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000-lt ca 5000-7000 võrra, kes asuvad tööle töölepingu alusel.
Teine olulisem muudatus toob selguse ametnike palkade süsteemi. Eelnõu kohaselt hakkab palk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus.
Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski saada varjatud lisatasuks, kuna selle maksmiseks saab kasutada maksimaalselt 5 protsenti kogu palgafondist.
Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus.
Koondamishüvitisi vähendatakse aga tänaselt maksimaalselt kümnelt kuult töölepinguseaduse põhimõttele sarnaselt ühele kuule. Suurem sotsiaalne kaitse jääb sarnaselt töölepinguseadusega neile, kes on kauem töötanud.
Lisaks saavad uue avaliku teenistuse seadusega ametnike palgad avalikuks kesksel veebilehel ning uus avaliku teenistuse seadus on justiitsministeeriumi väitel peresõbralik – väikelast kasvatav vanem saab suurema kaitse.