Tööinspektsioon alustab täna alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis kestab läbi suve ehk 1. juunist kuni 31. augustini.
Tööinspektsioon alustab suvist alaealiste töötingimuste kontrollimist
1. juuni 2012, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle-eestilise sihtkontrolli eesmärgiks on uurida alla 18-aastaste töötajate töötingimuste vastavust töölepingu seaduses sätestatud nõuetele ja teavitada tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.
«Alaealised on riskirühm. Neil ei ole veel piisavalt elukogemust, et hoiduda ohtudest, mis neid tööl varitsevad,» kinnitas tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.
Üks põhiprobleeme noorte töötajate puhul on see, et noored ei oska ohtu näha. Nad tahavad näidata töökohal enda tublidust, mistõttu kipuvad riskima ja kiirustama. Seetõttu on tööandjate poolt vajalik pakkuda noorele väljaõpet ja ka hiljem kontrollida, kuidas noor seda ellu rakendab.
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu, mille puhul vastutab tema eest tööandja, nagu ka iga teise töölepinguga töötaja puhul. Kui aga lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab oma võsukese tehtud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja – enamasti lapsevanem.
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,80 eurot tunnis või 290 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk.
Tööinspektsioon kontrollib alaealiste töötamist pisteliselt ka muul ajal kui suvel. Eelmise aasta lõpul leidsid tööinspektor-juristid Tallinna kesklinnas baaridaamina töötamas 16-aastase neiu.
«Alaealine müüs muu hulgas klientidele alkoholi, mis on keelatud, kuna see võib ohustada alaealise kõlblust,» ütles Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon karistas tööandjat väärteomenetluse käigus 200 eurose rahatrahviga. Peale tööinspektsiooni kontrolli muutis tööandja 16aastase neiu ülesandeid: temast sai koka abiline, kelle ülesandeks on teha kergeid abitöid.
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja, kelleks on siis enamasti lapsevanem, nõusoleku või heakskiiduta. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Töölepingu sõlmimiseks 7-14 aastase alaealisega peab tööandja taotlema nõusoleku ka tegevuskohajärgselt tööinspektorilt.
7-12 aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana 13-14 aastastel alaealistel ja 15-16aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha ka muud kerget tööd, näiteks marjade või puuviljade korjamine, käsitöö, töötamine asjaajajana vms.
15-17aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist, teatas tööinspektsioon.
Alaealist palgates peab tööandja järgima seadusest tulenevaid tööajapiiranguid. 13-14aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult neli tundi päevas; 15-aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16-17 aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada seitse tundi päevas. Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud.
Alaealistel on keelatud töötada kella 20.00-06.00 vahelisel ajal. Erandlikult võib alaealine teha täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00 vahel.
Eelmisel suvel viis Tööinspektsioon läbi samalaadse alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, külastades 35 ettevõtet. Alaealiste töötingimused ei vastanud kehtivatele seadustele 16 tööandja juures.