Vjatšeslav Leedo: varjatud annetus on altkäemaks

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vjatšelav Leedo
Vjatšelav Leedo Foto: Egon Ligi / Saarte Hääl

Juba paarikümne aasta eest tajus Saaremaa ärimees Vjatšeslav Leedo parteide rahaküsimises ühisjooni maffiaga – kui kord maksad, siis jäädki maksma.

2004. aasta keskel sõdisite praamide teemal toonase majandusministri Meelis Atoneniga. Milles probleem oli?

Ei tea. See ei olnud Reformierakonna võitlus, vaid ühe ministri isiklik võitlus. Atonenil oli isiklik ambitsioon midagi muud teha. Ta soovis, et laevakompanii vahetaks omanikku, kuigi laevad sõitsid ja kõik oli korras.

Oli tunda, et kusagil oli küpsemas mingi muu kokkulepe?

Jah. Reformierakonnal jätkus tervet mõistust Atoneni mitte toetada. See polnud normaalne. Oleks keegi paremini suutnud teha!

Praegu on väga moodne teema, et ärimehed maksavad kõik parteid kinni ja soodustavad, anna andeks, nende sitta tööd, aga mina ei suuda seda teha. Näita, mis me valesti teeme! Ega toetusi pole ju meile vaja! Kui pole toetusi, siis on kõrgem piletihind. Toetus läheb ju reisijatele.

Üks Eesti Raudtee kunagistest aktsionäridest Edward Burkhardt on väitnud, et Reformierakond küsis 2006. aastal raudtee taasriigistamise toetamise eest miljonieurost annetust. Teilt ei ole raha küsitud?

Olen jäärapäine ja tahumatu ning mulle pole säärast ettepanekut tehtud. Ma käisin rahaküsimise karmi kooli läbi siis, kui ei küsinud mitte poliitikud, vaid need, kes panid relva lauale. Siis oli nii, et kui maksma hakkasid, jäidki maksma.

Teadsin, et erakondadele maksta ei tobi. Ei tohi alluda väljapressimisele, muidu jäädki nende sabas jooksma: annad rahanutsu ära, tundub, et on parem, aga jäädki rahakotiga jooksma. Jah, on välja kujunenud küll, et erakondadele raha antakse, aga on väga hea, et ka riigieelarvest raha tuleb. Ma ei kujuta ette, et meil oleks vaid üks, kaks parteid.

Peaminister Andrus Ansip pakkus välja, et ehk peaks taastama ettevõtete annetused.

Üldiselt pooldan seda, ma ei näe selles probleemi. Miks ma ei tohi anda raha, kui mulle poliitiline seltskond meeldib? Kui mulle tehakse ebanormaalseid soodustusi, siis meedia ju kohe kirjutab!

On ka öeldud, et raha võiks tulla ainult riigieelarvest, aga mida siis väikesed parteid teeksid?

Siis on monopoliseeritud need parteid, kes on saanud ja jäävadki saama. Oma nime all ei annetata, sest kardetakse! Kardetakse ajakirjanikke, kardetakse avalikku hukkamõistu. Näiteks kui ma soovin raha anda, siis öeldakse, et parem anna vaikselt, pärast niikuinii seostatakse.

Mis ikkagi motiveerib üht ettevõtjat annetama raha mitte oma nime alt? Miks seda tehakse?

Kaks asja: annad selleks, mida saad. See on lihtlabane altkäemaks – annad, mille eest saad. Neid inimesi on ja nad jäävad niikuinii. Teine seltskond on neid, kes annavad, aga paluvad, et jumala eest ärge öelge mu nime. Nad kardavad.

Muidugi võiks olla annetustel ülempiirid. Ettevõtte jaoks on see niigi ju suur karistus, tuleb maksta tulumaksu riigieelarvesse ja tasuda veel ettevõttega mitteseotud kulusid. See on päris kallis. Peab olema ülempiir, et suured ettevõtted ei saaks ühe partei üle ülemvõimu.

Teie kohta öeldakse, et te ei tööta poliitikapõhiselt, vaid inimestepõhiselt. Tean, et olete vist 2003. aasta riigikogu valimistel tasunud teatud poliitikute arveid?

Mul on paar head sõpra. On Kalle [Laanet] ja [Ain] Seppik, keda olen toetanud ja jäängi toetama, ükskõik kas nad on poliitikud või mitte. Mitte et ma saan nende käest midagi, vaid et nad on sõbrad ja sõpradelt ei taheta midagi saada, vaid neile soovitakse anda.

Teie sõprus Edgar Savisaarega on katkenud. Miks?

Savisaar ei ole kunagi minu sõber olnud. Tunnen teda hästi, olen temaga suhelnud ja suhtlen edasi. Ma pole jaganud tema vaateid algusest peale ja ütlen talle ka edaspidi, kui mulle miski ei meeldi.

Aga ta ei kuula.

Ta ei kuula, täpselt. Ma ei saa öelda, et me pole temaga vahepeal suhelnud, aga ta on käitunud ikka väga valesti. Edgar on üksik inimene, see on tema õnn ja õnnetus. Ta on väga tugev, julge, oskab panna inimese ennast armastama, austama, aga tema suhtumine inimestesse...

Tal ju pole sõpru. Ta nimetab sõpradeks neid, kellelt midagi saada. Mina pean sõpradeks neid, kellele midagi anda.

Olete tundnud poliitikutelt palju survet?

Ei. Selle surve ma ilmselt tapsin vabariigi algusaastatega ära. Kui keegi küsis, viisid paar roppu vastust küsijad eemale. Olen ka kõigile öelnud, et ühtegi parteisse ma ei tule.

Annate tööd tuhandele inimesele. Kuidas teile praegu täna riigi ja ettevõtja-tööandja suhe?

Mida vähem riik segab, seda parem. Samal ajal peab riik vaatama, et ettevõtja ei teeks midagi ebasündsat, mis rikub teiste inimeste arusaamu. Olen väga Reformierakonna liberaalse poliitika pooldaja, kuigi nad kisuvad ka järjest enam teisele poole, aga olen seda meelt, et kui inimesele anda vabadus, tuleb ta igast olukorrast välja.

Vabariigi alguses oli Mart Laari suurim teene see, et ta ütles inimestele: «Tehke! Tehke tööd!» Kui ta oleks hakanud ette kirjutama, kes mida tohib teha, oleksime rappa läinud.

Iga inimene oskab oma raha ise kõige paremini ära kasutada. Mida väiksemad maksud, mida vähem riik sekkub, seda parem. Ei ole normaalne, kui riik ütleb, et liha tohid teha
ainult nii- või naasugust. Tarbija paneb ise asja paika. Mida ma ei tohi teha – ma ei tohi teadlikult liha sisse mürki panna.

Riik ei ole praegu üleliia tüütav. Mina ei muretse selle pärast, kas keegi kuulab mind pealt või mitte. Kui pole midagi karta, ei ole ka probleemi.

Tahan elada rahulikult ja kui keegi peaks kuhugi pommi panema, siis hiljem küsime, kus meie julgeolekuasutused olid. Kuri on karjas siis, kui kuulatud infoga hakatakse manipuleerima ja šantažeerima.

On seda juhtunud?

Minul mitte, aga mõni on mulle seda öelnud. Ma ei tea, kas see on tõsi või lihtsalt poos «olen nii tähtis, mind kuulatakse pealt». Riigil peab olema ülevaade, aga mida vähem ta sekkub ja [mida rohkem] oma kodanikke usaldab, seda parem.

Intervjuu täisteksti loe Postimees Plussist.



Vjatšeslav Leedo (60)

•    Saaremaa Laevakompanii omanik.

•    Talle kuulub AS Holostovi Kinnisvara kaudu Saare Finants AS ja Saaremaa Lihatööstus. Saare Finants ASile kuulub Compakt Kinnisvara ja Saare Erek AS.

•    Leedole kuuluvad ka Saaremaa raadiojaam Kadi, ajaleht Saarte Hääl, OÜ Mändjala Motell ja AS Mõntu Sadam.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles