President Toomas Hendrik Ilves ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et praeguses raskes majanduslikus olukorras ei keskendutaks vaid oma kaotusele, vaid mõistetakse, et teistel läheb rängemini.
President: ärgem keskendugem vaid oma kaotusele
24. veebruar 2009, 18:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui paljud kaotavad töö ja sissetuleku sootuks, siis ei paranda meeleolu kurtmine, et kellegi palgatõus sai lubatust väiksem,» sõnas Ilves.
President meenutas, et möödunud reedel parlamendis vastu võetud lisaeelarvega kärbiti pea kõigist riigi valdkondadest, mõnest küll vähem kui teistest, ja nende valikute üle on pahandatud.
«Pahandada võib selle üle alati. Ent kardan, et selliseid otsuseid tuleb veel; ja mitte kaugemas, vaid lähemas tulevikus,» sõnas Ilves. Seetõttu soovib ta, et need, keda lõiked puudutavad praegu vähem, ei keskenduks oma kaotusele, vaid aduksid, et teistel läheb rängemini.
«Kui paljud kaotavad töö ja sissetuleku sootuks, siis ei paranda meeleolu kurtmine, et kellegi palgatõus sai lubatust väiksem. Odav poliitiline kasulõikamine ei aita kedagi praegusest olukorrast välja,» manitses riigipea.
Presidendi sõnul tuleb endile ausalt tunnistada, et kui me ei langeta raskeid ja valusaid otsuseid praegu, on meie olukord mõne aja pärast palju keerulisem ning siis oleksid need otsused veelgi valusamad.
Negatiivne lisaeelarve, koos kõigi oma vigadega, oli Ilvese kinnitusel möödapääsmatu. «Iga tegu saab parandada, tegevusetust aga mitte.»
Riigipea sõnul oleme nüüd olukorras, kus üleilmselt niigi langenud usaldus on pea ainus, mis võib hoida ja hoiab meie majandust püsti.
Säilitades Eesti vastu usaldust, mis paljude riikide majanduste ja valuutade puhul on viimase aastaga lihtsalt haihtunud, on meie jaoks esmatähtis hoida rahanduspoliitilist usutavust ja demokraatliku riigi toimimist, rääkis Ilves.
President juhtis tähelepanu neile Ida-Euroopa riikidele, kes pingutasid ja täitsid eurorahale ülemineku tingimused ning on seetõttu praegu paremas seisus, kui mitte majanduslikult, siis selles ikka, et keegi ei kahtle nende valuutas.
«Kui Eesti valitsus laseb oma rumaluse või hoolimatuse tõttu käest võimaluse saada lähiaastatel endale seesama kindlustuspoliis tulevaste tagasilöökide vastu, siis on see tulevikku silmas pidades palju tõsisem läbikukkumine kui mis tahes muu äpardus või valearvestus,» hoiatas Ilves.
Riigipea rõhutas: «Riigieelarve puudujäägi hoidmine kolme protsendi all on riigi rahandusliku usalduse mõõt. Ajal, kus meid pannakse ühte patta riikidega, kes on selle usalduse mõõdu minetanud, on see hullema vältimiseks meie ainus, kordan, meie ainus võimalus.»
«Kui valitsus aga ütleb, et lubatud eelarvepuudujäägist loodetakse kinni pidada, kuid samal ajal tõstab tegelikult osa kulude määra, siis on see silmakirjalik ja kujunenud olukorras täiesti lubamatu. Sellistel aegadel ei ole pool rehkendust hea rehkendus.»
Ilves ootab, et debatt ka praeguste kärbete olemuse üle peetakse täies mahus ära siis, kui asutakse ette valmistama järgmise aasta eelarvet.
President hoiatas, et see ei saa olema lihtne eelarve ei rahvale ega parlamendile, pigem vastupidi ning seejuures peab opositsioonile jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile omaseid vahendeid oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks.
Riigipea hinnangul oli pragune eelarve vähendamine oma mahus Euroopa mõõtkavas küllaltki erakordne ja tegelikult ka julge otsus.
«Ma kutsun valitsust edasistes eelarveotsustes jälgima sedasama, mida ootan riigikogult: lähtuma ainult ja jäägitult sellest, mida on vaja teha kriisi ajal.»
See tähendab riigijuhi sõnul tingimusteta omaks võtmist, et hoopis teistsuguses majandusolukorras antud 2007. aasta valimislubadused täna enam ei kehti.
«Küsimus pole ju ümber jaotatava raha hulgas, aegunud valimislubadustes või varasemates kokkulepetes. Kaalul on ühiskonna usk, et kõik otsused langetatakse õiglaselt. Kaalul on parlamentaarse riigikorralduse usaldusväärsus.»
Ilves rõhutas, et keerulises olukorras tuleb tegeleda olemuslike, Eesti tulevikku määravate küsimustega, mitte aga kohalike valimiste kampaania, poliitiliste mängude ja sellest paratamatult tuleneva rahvaesinduse naeruvääristamisega.