Autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar pooldab ideed, et autokooli õppima asumisele eelneks vaimse võimekuse test. Samas peab ta kehva liiklusolukorra parandamiseks vajalikuks ka autokoolide kvaliteedi tõstmist.
Liikluskoolitaja: vaimse võimekuse test muudaks liikluse ohutumaks
4. juuni 2012, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklushuligaanide arvu piiramiseks tuleks muu hulgas hakata testima juhikandidaatide vaimset võimekust, enne kui nad autokooli pääsevad, rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits täna ETV saates «Terevisioon».
Autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar kinnitas, et tema pooldab seda ettepanekut.
«Sest ma näen ja tunnen, et see võiks muuta Eesti liiklust ohutumaks,» põhjendas ta. «Kuidas seda realiseerida, on hoopis teine küsimus.» Kui seda teha põhjalikult, annab see tema hinnangul kindlasti positiivse tulemuse.
Madari hinnangul võiks see olla liiklussurmade vähendamiseks ja halveneva liiklusolukorra parandamiseks üks lahendus, et asi muutuks paremaks.
«Samas muutuks see paremaks juhilubade omajate seas, kuid selleks, et auto liikuma saada, pole vaja autokoolis käia – ehk see ei välista sada protsenti seda, et kõik paadunud rikkujad elimineeritakse liiklusest,» arutles Madar. «Samas niisugust varianti, et kõik paadunud rikkujad suudaksime liiklusest elimineerida, ei olegi.»
«Aga kindlasti see aitaks,» oli ta kindel. «Kui inimene mõtleb, saab aru oma tegudest ja tagajärgedest, siis see kindlasti mõjutab liiklusohutust.»
Madar rääkis, et on autokoolis täheldanud mõne inimese ebaadekvaatset käitumist autoroolis. Ta tõi näiteks juhtumi, kui õppesõidul olnud noor naine tõstis täiesti mõistetamatul põhjusel linnas linnakiirusega sõites käed lihtsalt roolilt lahti taeva poole, pistis kisama, naerma ja kilkama.
«Siis tekib küsimus, mida edasi teha?» sõnas Madar. «Neid juhtumeid on olnud mitmeid ja mitmeid, kui inimene ei adu oma olekut ajas ja ruumis linnatänaval sõites.»
Madari sõnul tekib nii olukord, kus autokoolil pole õigust isikut mitte õppima võtta, kui tal on tervisetõend tegelikult olemas. Sellise juba autokooli jõudnud inimese puhul aga tekib küsimus, kas autokool võtab raha vastu, kirjutab tunnistuse välja ja saadab eksamile või arvab autokool ta enda nimekirjast välja.
Siit tekib küsimus, mis kvaliteediga õpet autokoolides üldse pakutakse. Madar rääkis, et kindlasti looks suurema õppeamahuga autokoolide programm eeldused selleks, et lõpptulemus oleks parem.
«Aga ainuüksi programmist pole kasu, sest täna on meil Eestis ligi 250 autokooli ja tekib küsimus, milline on see kvaliteet, mida autokool pakub ja mida klient saada tahab,» lausus Madar. «Kui minnakse autokooli vaid juhilubade järgi ja autokooli tunnistus väljastatakse üle jala, siis see ei tööta.»
Madari hinnangul on riigiasutustel pureda kõva pähkel, kuidas muuta autokoolide tase paremaks ja ühtlasemaks. Riiklik eksam seda tema hinnangul ei mõõda. Ta tõi välja, et riiklikul eksamil kontrollitakse liiklusreeglite tundmist, aga seda valgel ajal ja reeglina heades tingimustes. Näiteks ei kontrollita, kas inimene suudab sõita libedas või kasutab tulesid pimedal ajal õigesti.
«See on puhtalt autokooli teha, kas seda noorele antakse või mitte,» sõnas ta.