«Oleks võinud rohkem plakateid teha,» oli Nadežda Ivanova pettunud. Ta silmitses rebenenud plakatit õhuväe kopterist Robinson 44, mille ta oli suutnud hankida kaitseväe värbamiskeskuse telgist.
Narvas tutvusid sõjatehnikaga isegi puudlid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväest huvitatud teised narvalased olid nimelt tema plakatist omale väikese tüki rebinud ning nüüd oli Ivanoval ja tema sõbrannal mõlemal katkine plakat Robinson 44 kopterist. Juba vana inimesena on Ivanova raskustega harjunud ning otsustas plakati ka katkisel kujul mälestuseks koju viia.
Kuna relvastuse ja tehnika näitus ei jõudnud kohale kohe pärast paraadi, polnud sadadel näituseplatsile tulnutel teha muud, kui süüa sõdurisuppi ja uurida, mida põnevat on pakkuda sõdureid värbaval värbamiskeskusel.
Narvalased väga valivad polnud ning peale plakatite läksid loosi ka kõikvõimalik praktiline infomaterjal ja isegi värbamiskeskuse visiitkaardid. Kaitseväe vastu huvi tundmise käigus sai mõõdukalt viga ka värbamiskeskuse infolett. Kokku jagati narvalastele veerand tunniga 300–400 kaitseväge tutvustavat plakatit.
Vabariigi aastapäeva tähistamine Narvas algas tegelikult juba palju varem. Krõbedalt külmas talvehommikus algas aastapäeva tähistamine eile hommikul kell 7.18 lipu heiskamisega Narva kindluse hoovi. Tegemist on Narva traditsiooniga, mida sel aastal oli tulnud vaatama tavalisest suurem hulk rahvast, rääkisid igal aastal lipuheiskamist vaatamas käivad Narva elanikud Aime Aas ja Leida Brenner.
Praeguseks pensioniikka jõudnud naised tulid Narva elama kümmekond aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, kui kolisid oma põlisnarvalastest meeste juurde, mistõttu ennast nimetasid nad naljatades uusasukateks. Pärast lubasid nad ka paraadi vaatama minna, eriti kuna Aasa kaitseliitlasest poeg oli ka rivis marssimas.
Paraad läks kohalikele inimestele korda. Juba eelmisel õhtul vaatasid paraadi peaproovi kümned inimesed, nooremate meeste seltskondadest võis eile kuulda, kuidas Eesti sõjaväes käinud mehed tõlkisid vene keelde paraadil kasutatavaid käsklusi.
Kell 11 alanud paraad ise tõi Peetri platsi ümber suure inimmassi. Kuulda oli ka üsna palju eesti keelt, sest paraadi oli vaatama tulnud palju väljaspool linna elavaid inimesi ja ka kohalikke eestlasi.
Paraadil kõnet pidanud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots lausus, et NATO-l on olemas plaan Eesti kaitsmiseks. «Alliansil ei ole topeltstandardeid, ta ei tee mingit hinnaalandust Eesti kaitsmisel,» kinnitas Laaneots.
Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö tudengile Maali Salale meeldis Laaneotsa kõnes aga see, kuidas kaitseväe juhataja oli oma kõnes meeles pidanud Narva elanike ja mitte-eestlaste panust Eesti kaitsmisse.
Paraadi publikus oli mõningaid, peamiselt vanemaid venekeelseid inimesi, kes kommenteerisid paraadi ja seal näidatud tehnikat irooniliste märkustega. Samas oli üldine meeleolu pigem sõbralik, isegi peaminister Andrus Ansipit tervitati lehvitamise ja hõisetega, kui ta lahkudes rahvale head vabariigi aastapäeva soovis.
Paraad lõpeb tavapäraselt alati relvastuse ja tehnika näitusega. Sõjatehnika saabumise järgne meenutas juba rahvapidu. Lapsed ronisid tehnikal, katsusid tapariistasid ja lasksid vahetpidamata Pasi soomukite signaali.
Noored naised ja juba vanemad daamid võtsid sõduritel ümbert kinni ja poseerisid nendega sõjatehnika taustal. Poisikesed ja ka täismehed ronisid soomukite tornidesse ja lasksid endast pilti teha, üks neist jättis eelnevalt oma puudli soomukit valvava kaitseväelase hoole alla.