Obama: Ameerika väljub majanduskriisist tugevamana

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

USA president Barack Obama ütles Eesti aja järgi kolmapäeva varahommikul oma esimeses aastakõnes kongressi ees, et Ameerika väljub praegusest majanduskriisist tugevamana kui eales varem.


Obama sõnul võib USA majandus olla küll nõrgenenud ja rahva enesekindlus raputatud neil rasketel ja ebakindlatel aegadel, ent tulevikus on lootust.

«Täna õhtul tahan ma, et kõik ameeriklased teaksid: me ehitame end uuesti (üles), me taastume ja Ameerika Ühendriigid tulevad (kriisist) välja tugevamana kui eales varem,» ütles ta.

President hoiatas, et kriis ei tohiks määrata riigi saatust ning et taastumise juured peituvad uute tööstusharude arendamises nii laboratooriumides, ülikoolides, aga ka USA põldudel ja tehastes.

«Need omadused, mis on teinud Ameerikast edu ja õitsengu suurima väe inimkonna ajaloos, on meis endiselt olemas küllaldases koguses,» sõnas riigipea.

Obama sõnul nõuab praegune olukord riigilt enda kokkuvõtmist, eelseisvatele väljakutsetele julgelt vastu astumist ja taas kord oma tuleviku eest vastutuse võtmist.

Obama ütles, et vaatamata majanduskriisile jätkab ta tervishoiureformi puudutavate küsimustega tegelemist.

Obama sõnul näeb tema eelarveplaan ette põhimõtet, et kõik ameeriklased peavad saama taskukohase tervisekindlustuse.

Ta lisas, et 787 miljardi dollari suurusest majanduse turgutamise paketist eraldatakse raha vähiuuringutele ja inimeste varasema tervisliku ajaloo arvutistamisele.

Presidendi sõnul teeb tervishoiu kallinemine edasise reformimise majanduslikus mõttes hädavajalikuks.

«Eelarve toetub nendele reformidele,» ütles ta ja lisas, et see tähendab ajaloolist pühendumist põhjalikule tervishoiureformile.

«See on sissemaksuks põhimõttele, et meil peab olema kõikide ameeriklaste jaoks kvaliteetne ja taskukohane tervishoiusüsteem.»

Obama lubas valimiskampaania ajal töötada selle nimel, et laiendada tervishoiukindlustust võimalikult paljudele 46 miljonist ameeriklasest, kel see praegu puudub.

Autotööstusest rääkides tõstis Obama esile vajadust muuta see konkurentsivõimelisemaks, ent valitsus ei kavatse hakata kaitsma autoettevõtteid nende halbade otsuste eest.

«Me ei peaks ja ei hakkagi kaitsma neid nende endi halva tegevuse eest,» ütles Obama kongressile.

Eelmise presidendi George W. Bushi valitsus lubas detsembris eraldada 17,4 miljardit dollarit autotootjate General Motors Corp ja Chrysler LLC päästmiseks, mis on märtsi lõpuks maksevõimetud.

Obama administratsiooni eksperdid vaatavad läbi ettevõtete kavasid enda ümberstruktureerimiseks, paludes juurde veel 22 miljardit dollarit.

Obama kutsus rahvasaadikuid ja senaatoreid saatma talle seaduseelnõu, mis asetaks turupõhise piirangu USA süsinikdioksiidi väljalaskele ja toetaks taastuvenergia tootmist.

«Et tõeliselt muuta meie majandust, kaitsta meie julgeolekut ja päästa meie planeet kliimamuutuste laastava mõju eest, peame me lõpuks tootma puhast, taastuvat energiat, kasumlikku laadi energiat,» lausus ta.

Obama lisas, et neljapäeval avaldamisele tulevast eelarvest investeeritakse 15 miljardit dollarit aastas tuule- ja päikeseenergia arendamisse, uutesse biokütustesse, puhtasse kivisöesse ja senisest märksa ökonoomsematesse Ühendriikides toodetud autodesse ja veokitesse.

Pangandusest rääkides ütles Obama, et USA pankade ulatuslik päästeplaan võib minna maksma seniarvatust enam.

Obama kinnitas ameeriklastele, et nende säästud on pangas kindlas kohas.

Rahandusministeerium avalikustas kaks nädalat tagasi pankade pinnalhoidmise stabiliseerimisplaani ja märkis, et kokku võib see maksma minna isegi kuni kaks triljonit dollarit. Kongress on eraldi võtnud vastu 700-miljardilise päästepaketi põduras seisus olevate finantsinstitutsioonide turgutamiseks.

«Isegi kui tegutsemise hind on suur, võin ma teile kinnitada, et tegevusetuse hind on märksa suurem, sest see võib endaga kaasa tuua majanduse, mis podiseb omaette mitte kuid või aastaid, vaid võib-olla kümnendi,» ütles Obama.

«See oleks palju hullem meie eelarvepuudujäägile, halvem ärile, halvem teile ja halvem järgmisele põlvkonnale. Ning ma keeldun lubama sellel juhtumast,» ütles president.

Obama kutsus samuti kõiki ameeriklasi mitte loobuma keskkoolist. Tema sõnul vajab USA tööealine elanikkond suuremat konkurentsivõimet, et vastu seista tuleviku väljakutsetele.

Obama ütles kongressile, et hea haridus ei ole enam ainult teerada võimaluste juurde - nüüd on see eeltingimuseks.

Obama lubas suunata rohkem raha haridussüsteemi, tuues ühtlasi välja tõsiasja, et Ühendriigid on maailmas keskkoolist väljakukkujate arvu poolest tööstusriikide seas esirinnas.

Tema sõnul ainuüksi reformimisest aga ei piisa, igal kodanikul lasub vastutus osaleda õppimise protsessis.

«Nõnda palungi ma täna õhtul kõiki ameeriklasi pühendama vähemalt üks või enam aastat kõrgema hariduse omandamisele või karjääriõppele,» ütles Obama.

«Keskkoolist väljakukkumine ei ole tulevikus enam valikuvariant. See ei ole vaid iseenda ees loobumine, see on ka su riigi ees loobumine,» tõdes Obama ja lisas, et riik vajab ja väärtustab iga ameeriklase andeid.

Obama kõne viitas ka USA valitsuse suunamuutusele palju vastuolusid tekitanud ülekuulamismeetodite kasutamises, mille eest tema eelkäijat teravalt kritiseeriti.

«USA ei piina,» sõnas ta ja lisas, et ühtlasi mõistetakse kinnipeetud terroristide üle kiiret ja kindlameelset kohut. Obama üks esimesi otsuseid presidendiks vannutamise järel oli Kuubal asuva Guantanamo vangilaagri sulgemine hiljemalt aasta pärast. Sealses vangilaagris viibivatest terrorikahtlusalustest paljudele ei ole aastate jooksul võimaldatud kohtupidamist.

«Oma väärtustega elamine ei tee meid nõrgemaks, see teeb meid turvalisemaks ja tugevamaks. Sellepärast saan ma seista täna õhtul siin ja öelda ilma erandite ja kahemõttelisusteta, et Ameerika Ühendriigid ei piina,» lausus riigipea.

Inimõiguslased on USAd pidevalt teravalt kritiseerinud piinamisele vastavate meetodite kasutamise eest, nagu näiteks uputamise matkimine kahtlusaluste ülekuulamise juures.

Sõjateemasid puudutades ütles Obama, et tema eelarves hakkavad sõjakulutused olema läbipaistvad ja ta ei kavatse hakata «peitma» sõdade maksumust Iraagis ja Afganistanis.

«Seitse aastat oleme me olnud sõdiv riik. Enam kauem ei kavatse me selle hinda peita,» ütles ta viitega Bushi vastuolulisele meetodile küsida kahele sõjale kongressilt lisaraha väljaspool peamist kaitse-eelarvet.

Ühtlasi lubas Obama suurendada ka USA sõjaväelaste ja merejalaväelaste arvu, et leevendada survet väljakurnatud armeele.

Seetõttu lubas Obama, et USA diplomaatiat ootab ees uus diplomaatiline ajajärk.

«Sõnades ja tegudes näitame me maailmale, et alanud on uus tegutsemisajastu,» lausus ta. «Me teame, et Ameerika ei suuda seista vastu selle sajandi ohtudele üksinda, ent ka maailm ei suuda seda teha Ameerikata.»

Obama sõnul ei ole võimalik kedagi läbirääkimistelaua tagant eemale jätta ega eirata vaenlasi või endast ohtu kujutavaid jõude.

«Selle asemel on meid kutsutud liikuma edasi kindlustunde ja siirusega, mida tõsised ajad nõuavad,» märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles