/nginx/o/2011/04/18/560380t1h7c4d.jpg)
Kooli matemaatikaprogramm on aastatega läinud märksa lihtsamaks, õpilaste üha süvenevaid raskusi selle omandamisel võivad aga põhjustada nii kõrvalised segajad kui liigselt õpikute rasketest ülesannetest kinni hoidvad õpetajad, pakkus Tartu Ülikooli matemaatika didaktika dotsent Lea Lepmann.
«Ega matemaatika kergemaks lähe, ta on oma kindlate reeglite, valemite ja seostega,» tõdes Lepmann.
«Aga võib-olla mängivad kaasa muud faktorid – õpilasel kulub aega asjade peale, millele varem ei kulunud – näiteks arvuti, internet, mängud,» arutles dotsent, miks üha enam räägitakse, kuidas õpilased matemaatikaga enam hakkama ei saa. Näiteks põrusid väga paljud 10. klasside õpilased mai keskpaigas tehtud matemaatika katsetööl.
Ühe hüpoteesina pakkus Lepmann välja ka sotsiaalseid põhjusi – poolikuid peresid, väiksemat kodutoetust. «Olen kuulnud ülikooli psühholoogide uurimustest, et laste vaimsete võimete tase ei ole langenud.»
Üheks võimalikuks põhjuseks, miks paljudele lastele matemaatika nii suurt peavalu valmistab, pidas dotsent seda, et õpetajad ei juhindu alati täpselt ainekavast, vaid õpikust. «Õpikutes kindlasti on materjali mõnevõrra rohkem ja eri tasemega. Õpikus pakutakse nii lihtsamaid ülesandeid keskmisele õpilasele kui ka keerukamaid ülesandeid nendele, kes matemaatikast enam huvituvad. Mõnedes õpikutes võib olla veel ka teemasid, mida uues õppekavas enam ei ole. Kui tahta kõike seda õpetada, siis kahtlemata pole see sellise ajaressursiga saavutatav,» hindas ta.
Õppekava on Lepmanni hinnangul viimastel aastatel oluliselt lihtsustatud. «Uus õppekava tükkmaad lihtsam kui eelmine.»
«Mina otsisin üles oma koolivihikud 1960ndatest aastatest. Õppisin ühes väikses maakoolis ääremaal, vihikust ma näen, et näiteks 7. klassi kontrolltöös on mul teoreemi tõestus kahel ja poolel leheküljel. Seda meil enam 7. klassis üldse pole, lihtsamal kujul teoreemi tõestusi on 8. klassis. Nii et kahtlemata matemaatika sisu on tükkmaad lihtsustunud võrreldes selle ajaga. Aga ega ka tollal kõik ei saanud sellest aru ega armastanud.»
Kas uus õppekava parandab?
Uue õppekava olulisemaks muudatuseks pidas Lepmann seda, et mitmed keerukad teemad on viidud põhikooliastmest gümnaasiumi. «Näiteks tekstülesannete lahendamine murdvõrrandi abil, ka murdvõrrand ise, mingi osa trigonomeetriast, võrratus… Lineaarvõrratust on juba mitmel korral astmete vahel edasi ja tagasi tõstetud. Tundub, et põhikooli osa on tõesti lihtsustunud.»
Gümnaasiumiosas on aga tema sõnul esimest korda Eesti ajaloos õpilasel matemaatikas kaks valikut - kas kitsas või lai kursus. «Eks näeb, kuidas see välja tuleb,» ütles Lepmann. Ta uskus, et mõnede õpilaste jaoks, kelle elualavalik pole reaalainetega seotud, võib uus õppekava teha elu lihtsamaks, sest ta saab rohkem õppida teisi aineid.
Kui pidevalt räägitakse sellest, et paljud noored valivad kergema tee ega lähe reaalharudesse õppima, siis Tartu Ülikooli dotsent seda ei kartnud, et liiga vähe noori laia kursuse valib. «Mulle pigem tundub vastupidi, et just laia kursuse valijaid rohkem. Kui Soome eeskujuks võtta, siis seal on pikka aega selline valik võimalik olnud, minu andmetel on valikuid tehtud umbes pooleks ning soomlased teevad pingutusi selle nimel, et paljud valiks just laia kursuse.»
Uue õppekava järgi on igas kursuses 35 tundi, matemaatika kitsa kursuse valinu saab gümnaasiumiastme jooksul 8 kursust matemaatikat, laia kursuse valinu aga 14 kursust. Peamiste teemadena õpetatakse ühesuguseid asju, aga laias kursuses on käsitluse sügavus ja maht suurem ning seal on ka mõned lisateemad. Kitsas kursus võtab samad teemad läbi pisut kiiremini ja ülevaatlikumalt. Vana õppekava sisaldas matemaatikat sama palju, kui uue lai kursus.
Olulised oskused eluks
Dotsent arvas, et matemaatika on üks kõige enam järjepidevust vajav õppeaine: «Seal on ju vajalikud teatud tehnilised oskused, mida igas tunnis vaja, kui mingi lünk on sisse jäänud, annab see tunda.»
«Matemaatika lisaks üksikutele ainealastele pädevustele peaks kujundama õpilases loogilise mõtlemise, arutlemise, põhjendamise oskust - mida igaüks ei seostagi matemaatikaga. See, et olemasolevate faktide põhjal teha õige järeldus, seda matemaatikaülesannete lahendamine arendab. Lahenduste otsimine keerukale ülesandele, analüüsioskus - need on kõrgema taseme pädevused, mida matemaatika annab.
Matemaatikas omandatakse ka oskus mõista erinevaid esitusviise: «Inimene saab aru, mida üks valem või graafik esitab, mida mingite sümbolite, diagrammidega saab kirjeldada.» Neid oskusi läheb Lepmanni arvates igal inimesel teatud situatsioonides tarvis.