Gräzin: Simm võis uurijad osaliselt lolliks teha

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm
Herman Simm Foto: Peeter Langovits

Riigikogu liige ja õigusteaduste doktor Igor Gräzin tõdes, et Herman Simmile määratud 12 ja poole aasta pikkune vangistus oli kokkuleppemenetluse käigus ilmselt maksimaalne võimalik karistus.

Gräzin ütles Postimees.ee'le, et Herman Simmile määratud 12 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus oli ootuspärane ja kokkuleppemenetlusega ei oleks ilmselt karmimat karistust võimalik olnud määrata.

«See aga ei välista seda, et väga palju asju jäi välja selgitamata. Ei ole välistatud, et Simm tegi uurijad osaliselt lolliks,» lisas Gräzin.

Riigikogu liikme sõnul oli siin küsimus pigem selles, kas kulutada riigi ja eriteenistuse ressursse tema peale või hoopis sellele, et otsida uusi «Simme». «Simmist ei tule enam midagi. Võimalik, et saadi teada vaid kümme protsenti sellest, mida ta teadis. Samas peab tõdema, et tema eas on ka 12 aastat korralik karistus,» lisas Gräzin.

Gräzini arvates oli kokkuleppemenetlus seega mõistlik otsus, et riigi eriteenistused saaksid keskenduda vastuluure efektiivsuse tagamisele.

Õigusteaduste doktor on samas nõus ka spekulatsiooniga, et Simm siiski uurijatega jagas informatsiooni, mis tulevikus kasuks tuleb. Tema sõnul kasutatakse sarnast kokkuleppemenetlust näiteks organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel.

Gräzini sõnul võisid uurijad siin kasutada «võta või jäta» meetodit, pakkudes informatsiooni eest leebemat karistust.

Gräzini sõnul on Herman Simmi nõusolek kohtuasi kokkuleppemenetlusega lõpetada märk sellest, et riigiprokuratuuri tõendid tema süüs olid väga kindlad.

«Süüdistaja tõendid olid nii kindlad, et Simm hakkas tingima. Süüalune oli oma süüs 100 protsenti kindel,» on Gräzin veendunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles