Riigikohtu esimees Märt Rask kritiseeris täna riigikogus teravalt justiitsministrit, kes on jätnud täitmata kuni 20 kohtuniku ametikohta ning asunud seetõttu kohtutes tekkinud ülekoormust likvideerima ajutiste rahastamismeetmetega.
Rask kritiseeris 20 kohtunikukohta täitmata jätnud justiitsministrit
7. juuni 2012, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rask ütles riigikogus, et mullu vähenes kaebuste ja avaldustega kohtusse pöördumine kõigis menetlusliikides peale kriminaalmenetluse 10-15 protsenti. Sellest hoolimata ei ole tema sõnul vähenenud kohtute tegelik töökoormus, sest tavapärase kümne asemel oli mullu pidevalt täitmata kuni 20 kohtuniku ametikohta.
Ta tõi näiteks, et iga Harju maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik kirjutas eelmisel aastal 455 kohtuotsust ja -määrust ehk umbes 1,2 õiguslikku analüüsi eeldavat ja põhjendamist vajavat otsust igas kalendripäevas. «Kui palju sellise töötempo juures asjasse süüvida jõuab, on iga kohtuniku või kohtuametniku andekuse ja töövõime küsimus,» nentis Rask.
Kohtumenetluse pikkuse statistilist keskmist vaadates saab Raski sõnul öelda, et möödunud aastal töötas kohtusüsteem esimeses astmes ehk maa- ja halduskohtutes kiiremini kui aasta varem, ning menetluse kiirendamine on eesmärgina igati õige. Samas rõhutas ta, et seetõttu ei tohi kannatada menetluse kvaliteet.
Rask märkis, et esimese ja teise astme kohtuid haldav justiitsministeerium peab aina lühemat menetlusaega kohtusüsteemi põhiliseks saavutuseks. Ta pidas omapäraseks, et jättes täitmata 20 kohtunikukohta ja tekitades seega kohtutes ülekoormust, tõttab justiitsminister olukorda likvideerima ajutiste rahastamismeetmetega.
Tema sõnul kujundab ministeerium täitmata ametikohtade personalikuludest reservi, mida kasutatakse tähtajaliste tulemuslepingute kaudu kohtute rahastamiseks. Praeguseks on Raski sõnul juba umbes kolm protsenti esimese ja teise astme kohtute personalikuludest seotud eelarveaastaks sõlmitud lepingutega, millega eraldatakse kohtule suurenenud töökoormusega toimetulekuks lisaraha, mis eelarveseaduse järgi peaks kuluma kohtunike ametikohtade täitmiseks.
Kohtud kasutavad lepingute alusel saadavat raha tema sõnul ajutise abipersonali palkamiseks. Rask nimetas seda ajutiseks hoogtööks, mis ei taga kohtute töö stabiilsust ega kujunda professionaalset kohtu ametnikkonda.
Raski sõnul tekib küsimus, miks justiitsminister ei täida enda kehtestatud määrust, millega on kindlaks määratud esimese ja teise astme kohtunike arv. «Jättes kõrvale sellise rahastamisskeemi kõik need küsimused, mis puudutavad avaliku raha sihtotstarbelist, läbipaistvat kasutamist, tahaksin rõhutada, et on väga raske leida kohtute sellisele lepingulisele rahastamisele riigiõiguslikku põhjendust, sest kohtute töö on riigieelarve väliselt seatud otsesesse sõltuvusse täitevvõimu otsustustest,» lisas ta.
Riigikohtu esimees tegi justiitsministrile riigikogu ees ettepaneku kehtestada määrusega Eesti õigusemõistmise vajadusi arvestav ja põhjendatud kohtunikukohtade arv, asuda seda määrust ka täitma ning lõpetada personalikulude arvel toimuv kohtute tulemusrahastamine, et luua tugevamad eeldused püsiva kohtuametnikkonna tekkeks.
Justiitsministeerium teatas Raski ettekannet kommenteerides, et senised tegevused kohtumenetluse kiirendamiseks on olnud seotud uute lahenduste kasutuselevõtuga ega ole tehtud kvaliteedi arvel.
Justiitsminister Kristen Michal märkis, et ühe näitena kiirendab kohtumenetlust ka kohtudokumentide elektroonilise kättetoimetamise võimaluse loomine. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on tema sõnul praegu üheks peamiseks kohtuasjade venimise põhjuseks, mistõttu seisab näiteks esimese astme kohtutes kättetoimetamise staadiumis pidevalt umbes kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest.
«Kohtunikukohtade täitmisest - kuulutame pidevalt välja konkursse uute kohtunike leidmiseks, pigem on meie hinnangul probleemiks konkursside protsessi pikkus ja nende ebaõnnestumine põhjusel, et ei ole piisavalt nõuetele vastavaid kandidaate,» lausus Michal ja lisas, et samasuguseid probleeme esineb nii õigusvaldkonnas kui kogu Eestis laiemalt. Tema sõnul pole muud lahendust, kui pingutada nii kaua, kuni kohtunikuks sobivad inimesed on leitud.
Rahastamisest rääkides ütles Michal, et kõik, mis on õigusemõistmiseks eelarves ette nähtud, selleks ka kulub. Samuti on tema sõnul igal aastal rahastamisettepanekuid oodatud kohtutelt endilt. «See koostöö on olnud asjalik ja nii ka jätkame,» lisas ta.