Riigikohtu esimees Märt Rask nimetas kinnipeetavate kaebusi massnähtuseks, millele kulub ebaproportsionaalselt palju halduskohtupidamise ressurssi.
Rask: vangide kaebustele kulub liiga palju kohturessurssi
7. juuni 2012, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rask ütles täna riigikogus, et mullu moodustasid kinnipeetavate kaebused esimese astme kohtus 37,2 protsenti kõigist haldusasjadest. Riigikohtu halduskolleegium kirjutas vanglate ja kinnipeetavate vaidlustest tingitud kohtuasjades tema sõnul 24 sisulist lahendit, mis moodustas 22,2 protsenti halduskolleegiumi aastasest töömahust.
«Olen kaugel arvamusest, et õigusriigis saaks vangide kaebused kuidagi ära keelata või lihtsalt nende menetlemine lõpetada. Samas paneb kaebuste arvukus mõtlema, kas on mõistlik kulutada rohkem kui kolmandik halduskohtupidamise ressursist üht liiki kaebuste lahendamisele, mis moodustab ebaproportsionaalselt suure osa,» ütles Rask, kelle sõnul on kulutused tõlkele ja riigilõivu tasumisest vabastamise menetlusele märkimisväärsed.
Kulutusi lisandub tema sõnul ka kohtueelsele vaidemenetlusele ning kinnipeetavate teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamisele riigiasutustes, samuti kinnipeetavate kaebuste menetlemisele Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Raski sõnul võib pealiskaudsel lähenemisel näida, et kinnipeetavate kaebuste arvu saab vähendada menetluslike abinõudega, kuid samas ei kõrvalda need vaidluste tegelikke põhjuseid. «Enamlevinud kaebuste märksõnad on keelatud esemed, isiklike asjade kasutamine, distsiplinaarkaristuse määramine, vanglas töötamisest keeldumine,» loetles ta.
Rask avaldas arvamust, et kohtulahenditele tuginedes saaks muuta vanglate halduspraktikat ning seega ära hoida kaebused, kus kohus peab lahendama olmetasandil tekkinud konflikte. «Ei ole mõistlik, et kohus peab arutama küsimust, kas kinnipeetaval on õigus saada putru moosiga või moosita, või seda, et maitseeelistustele mittevastava muusika mängimine vangla üldkasutatavates ruumides võib olla küll ebameeldiv, kuid mitte igasugune ebameeldivustunne ei ole iseenesest inimväärikuse alandamine,» ütles ta.
Justiitsminister Kristen Michal kinnitas ministeeriumi pressiteates, et probleemist ollakse teadlikud ja otsitakse sellele lahendusi. «Samas ei ole hea ja töötav lahendus riigikohtu esimehe osutatud võimalus õigusvaidluste vähendamise eesmärgil anda vanglates korra ja distsipliini osas järele. Meie eesmärgiks on kaotada vanglates nõukogudeaegne kriminaalne subkultuur ning kindlasti aitaks sellele oluliselt kaasa ka uus Tallinna vangla,» lausus ta.
Minister lisas, et menetluslike probleemide lahendamiseks tuleks uuesti kaaluda ideed koondada kinnipeetavatega seotud vaidlused ühte kohtusse, mis ministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks Ida-Virumaal.