Teaduste Akadeemia püüab oma liikmeskonda suurendades tõsta selle keskmist vanust ja seeläbi parandada ka oma teovõimet.
Teaduste Akadeemia soovib oma liikmeskonda noorendada
25. veebruar 2009, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtiva korra kohaselt on teaduste akadeemias 60 akadeemikut ning akadeemiku staatus on eluaegne. Akadeemia algatusel valminud eelnõu paneb aga ette piirata ainult kuni 75-aastaste akadeemikute arvu.
Akadeemia peasekretäri Leo Mõtuse sõnul on muudatuse põhieesmärk akadeemikute keskmise vanuse noorendamine. «Mõte on selles, et kuna akadeemiku staatus on eluaegne ja nad kipuvad elama poliitiliselt ebakorrektselt öeldes liiga pikalt, siis keskmine eluiga läheb väga suureks ja selle tõttu akadeemia teovõime natukene väheneb,» selgitas ta eelnõu tausta.
Tema sõnul pole kavas hakata akadeemia liikmeskonda piiramatult kasvatama, kuid on peale kasvanud mitmeid nooremaid teadlasi, kes võiks sinna kuuluda. «Üks neli-viis nooremat akadeemikut tahaks võtta, kui seadus läbi läheb,» lisas ta.
Sama seadusemuudatus annaks akadeemiale õiguse luua asutusi. «Plaanis on tekitada korralik, teoreetiliselt põhjendatud analüüsikeskus, mis /.../ saaks ennustada majanduse ja muude riigistruktuuride tulevikku,» selgitas Mõtus.
Plaan oma analüüsikeskuse loomise kohta on pärit 2006. aastast ning sellest ajast on akadeemia saadikud tegelenud poliitikute veenmisega. Millal keskus tööle võiks hakata, sõltub Mõtuse sõnul rahastamisest.
«Kui saame mõistliku rahastuse peale, siis paar aastat läheb sissetöötamiseks,» selgitas ta. Teaduste Akadeemia seaduse muudatus on e-õiguses kooskõlastusringil.