Euroopa Komisjon tõrjub Eesti hirme andmetsensuurist

Viljar Peep. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti riik pelgab, et loodav Euroopa andmekaitseseadustik sõidab teerullina üle meie jaoks igapäevaseks saanud andmevabadustest. Samal ajal kinnitab seaduse taga seisev Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding, et ei mõista teema ümber tõusetunud furoori.

Eesti Andmekaitseinspektsiooni juht Viljar Peep on neil päevil mees, keda Brüsseli koridorides tõenäoliselt hea sõnaga ei nimetata.

Peebu juhtida on valitsusest sõltumatu asutus, mis peab seisma inimeste põhiseaduslike õiguste eest saada teavet riigi tegevuse kohta, hoida oma eraelu puutumatuna ja pääseda ligi riiklikele andmebaasidele.

Märtsi lõpus toimunud andmekaitsejuhtide rahvusvahelises töörühmas tegi Peep julge sammu, astudes avalikult välja Euroopa andmekaitseseadustiku uuenduste vastu. Nimelt lugesid Eesti andmekaitsjad Euroopas kokku pandud sajaleheküljelisest regulatsioonikavast välja selge sõnumi - ettevõtjate elu lihtsustamise põhjenduse varjus tahetakse liidus kehtestada konservatiivsed reeglid, kuidas riigid avaliku sektori isikuandmeid avalikustada võivad. Samal põhjusel hoidusid kava poolt hääletamast ka Belgia, Tšehhi ja Rumeenia andmekaitsjad.

«Mõned asjad, millest ilma jääme, on näiteks õigus avalikustada isikute karistusandmeid ja ka tehtud kohtulahendeid,» kirjeldas Peep eeldatavasti aasta pärast jõustuvat seadustikku.

Reeglid laienevad ka erasektorisse, näiteks võidakse nõuda internetiteenuse pakkujatelt oma klientidelt rohkemate andmete küsimist, sest kasutaja isik tuleb täpsemalt tuvastada.

«Suurem mõju on see, mida me otse ei näe, aga milleks luuakse mehhanism - et konservatiivsem peavoolu nägemus isikuandmete kohta mõjule pääseks.»

Peep tõi näiteks, et eelnõu kohaselt hakkaks ühtviisi nii suurettevõttele kui ka blogijale kehtima sajaleheküljeline regulatsioon, mis määrab nõuded, kuidas ta andmeid kasutada ja avalikustada võib. Euroopa komisjon saab kõrgemal tasemel õiguse sekkuda riigisisestesse andmekaitsevaidlustesse ning seadus näeks andmekaitseasutustele ette kohustused määrata suuri trahve. Kõige selle juures pole komisjon hinnanud, milline nende piirangute mõju olema saab.

Peep hindas, et eelnõu tegeleb ülereguleerimisega, mis võib pikas perspektiivis viia selleni, et ligipääs avalikele andmetele väheneb oluliselt.

«Meil saavad olla karistusandmed, kinnistusraamatud ja kohtulahendid olla nii avalikud sellepärast, et meil on tundlike andmete taga ka isikukood,» tõi Peep näite. Saksamaal ja Suurbritannias isikukoode aga pole ja nimekaimusid on seetõttu keeruline üksteisest eristada. Seetõttu suhtutakse seal vastumeelselt näiteks kurjategijate ja pedofiilide registritesse, mille andmed võivad süütutele inimestele liiga teha.

«Kui me vaatame juba täna välismaalastelt meile tulevaid kaebusi, siis need ongi suuresti selle kohta, miks minu kohta saab ühest või teisest registrist andmeid pärida või miks on seal minu isikukood avaldatud. Minu kodumaal seda ei ole ja ma tahan, et ka teie seda ei teeks,» kirjeldas Peep. Pole välistatud, et tulevikus hakkab nende inimeste eest seisma ka Euroopa komisjon.

Selle üle on muret avaldanud Saksa parlamendi ülemkoda, Prantsuse senat, Rootsi riigipäev, Belgia esindajatekoda ja ka Eesti valitsus ning riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

Brüssel lükkab ümber

Peebu terav seisukohavõtt ajendas Euroopa komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhti Paavo Palki inspektsiooni kahtlustele Brüsselist vastuseid küsima.

Saadud tagasisides lükatakse ümber pea kõik andmekaitsjate süüdistused. Euroopa komisjoni väitel ei hakka eelnõu reguleerima riigi õigust pidada äri- või kohturegistreid. Liikmesriigid on endiselt vabad määrama tingimusi, mille alusel isikukoode või dokumente avalikuks tarbeks kasutatakse. Regulatsioonis ei ole nende väitel ühtki sätet, mis kohustaks teenusepakkujaid identifitseerima kasutajaid nii, et need annaksid välja rohkem isiklikku infot.

Suurde ossa andmekaitsevaidlustest Euroopa komisjon sekkuma ei hakka, vaid võib seda teha ainult viimase abinõuna, et tagada seaduse õige rakendamine. Automaatset trahvimist ei tule, vaid rohkem kontrolliõigusi antakse hoopis kohalikele andmekaitseinspektsioonidele.

Komisjon lubab eelnõuga vähendada bürokraatiat, tühistades mitmed praegu kehtivad rahvusvahelistele ülekannetele kehtivad teavitamiskohustused. Kui praegune, 1995. aastast pärinev andmekaitsedirektiiv ei tee vahet suurtel ja väikestel ettevõtetel, siis tulevikus seda tehakse.

Palki sõnul on andmekaitseinspektsioon regulatsiooni ilmselt vääriti mõistnud ja jätnud selle tugevused märkamata. «Suureks plussiks on võimalus lahendada Eesti andmekaitse kaudu probleeme, mis võivad tekkida ettevõttega, kel Eestis esindus üldse puudub, näiteks Facebook. Seni on sellise abi pakkumine Euroopa andmekaitseasutuste poolt haruldane,» tõi Palk näite. Vastupidiselt Peebule oli ta seisukohal, et kogu Euroopas on andmekaitse osas trend pigem suurema avatuse poole.

Ministeerium tahab avalikku ümarlauda

Andmekaitseinspektsioonil ja Euroopa komisjoni Eesti esindusel pole tekkinud vaidluses enam sõnaõigust, Eesti huve saab nüüd kaitsta vaid kõrgemal poliitilisel tasemel.

Läinud neljapäeval kohtuski justiitsminister Kristen Michal Euroopa komisjoni asepresidendi Viviane Redingiga.

«Ta avaldas hämmastust Eestist pärit kriitika osas,» kirjeldas Michal Redingi reaktsiooni. «Selgitasime talle, et tulenevalt meie väiksusest on meie mured eelkõige seotud halduskoormuse tõusuga ning seda nii era- kui ka avaliku sektori jaoks.»

Minister möönis, et uus andmekaitseseadustik teeb muret ka ministeeriumile. «Üheks näiteks on lihtne küsimus – kas Eesti saab jätkata karistusregistri avalikkuse põhimõtet. Justiitsministeerium tegi selle aasta alguses avalikuks ja sellel on Eestis kindlasti nii praktiline mõju kui märgiline tähendus. Praktikas annab see näiteks lastevanematele võimaluse kontrollida oma lastega töötava inimese tausta ja siin me küll avalikustamisest loobuda ei taha,» ütles minister.

Valitsus otsustas andmekaitseseadustikku üldjoontes toetada, ent nimetas seitse punkti, milles Eesti kindlasti läbi rääkida tahab. «Suures mastaabis võivad komisjoni ettepanekud anda positiivse tulemuse, kuid Eesti kontekstis oleks vajalikud erandid mikro- ja väikeettevõtetele, samuti väikestele haldusorganitele.»

Seetõttu lepiti Redingiga kokku, et komisjon saadab lähiajal Eestisse esindajad, kellega koos korraldatakse probleemide lahkamiseks avalik ümarlaud.