Arumäe Krugmanist: õhule õhu juurdepumpamisega rikkamaks ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul ei tee investeeringutega lahmimine kedagi rikkamaks ning Kugmani kriitika Eesti suunal jätab mitmed olulised detailid kahesilmavahele.
Krugmani vaade on väga lihtsustatud ning ta vaatab asju ikka ja alati Ameerika kontekstis. Olles lugenud Krugmani raamatut «Depression Economics», on mul üsna selge ülevaade Krugmani seisukohtadest majanduslanguste ravimise osas.
Krugmani seisukoht selles osas on olnud ikka üks - et tuleb teha rohkem riigi investeeringuid, ükskõik milliseid, peaasi, et midagigi, selleks et toetada lühiajaliselt majandust. Krugmani arvates ei ole majandustes enamasti mingeid struktuurseid vigasid ning seega saab kõiki majanduslangusi ravida väga edukalt vaid üheainsa vahendiga - selleks on raha trükkimine ja valitsuse kulutuste suurendamine.
Ja tõepoolest, USA on nii ka teinud enamus kordadel oma majanduslangustest välja tulemiseks ja pidu kestab edasi. Kui kaua, on muidugi iseasi. Ning enamasti on Krugmani hinnangul teiste riikide majanduslangustega võitlemisel tehtud vigu just selsamal põhjusel.
Aga selliseid riike tema raamatust ei leia, kes oleksid majanduslangusest välja tulnud sel teel nagu Eesti või Läti - kärpides. See on ennekuulmatu viis ega sobi kuidagi tema senisesse maailmapilti.
Lisaks sellele, et Krugman eirab tõsiasja, et riikide majandusprobleemide põhjused võivad tuleneda ikkagi erinevatest allikatest ja vajada erisugust ravi, unustab Krugman oma hinnangute andmisel ka selle ühe väikese pisidetaili - USA ja Eesti suuruse erinevuse. Mistõttu on need riigid maailmas täiesti erinevatel positsioonidel võimaluste osas majanduspoliitilisi meetmeid valida.
Rääkides Euroopa praegustest probleemidest, siis sinnani on jõutud just sellesama poliitika tulemusena, kus majanduslangusi raviti juurde laenamisega ja riigi kulutuste suurendamisega.
Mis puutub Eesti taastumisse pärast majanduskriisi, siis et me reaalse kogutoodangu osas tipuaegseid tasemeid saavutanud ei ole, võrdub küsimusega, et kui õhule veel natuke õhku juurde puhuda, kas siis oleksime rikkamad? Kui oleksime kõigile ehitatud majadele veel mõned tühjad korrused otsa ehitanud, siis oleksime end ehk palju rikkamana tundnud?
Kärpemeetmetega parandatakse pikaajalise majanduskasvu potentsiaali. Kärpemeetmete eesmärk on majandust uuesti tasakaalu viia, kui olemasolev struktuur ei ole võimeline tulevikus vastu pidama ning takistab edasist kasvamist.
Ehk siis, kui näiteks riigieelarves enamus raha maksta välja pensionitele ja samal ajal maksutulusid aina vähemaks jääb, sest noori töötavaid inimesi jääb aina vähemaks, siis tulevikule ei ole sellest ju väga palju abi, kui riigi kulutusi laenuga veelgi suurendada.
See tasakaalustamatus sellest iseenesest ju ei parane, kui raha juurde trükkida või laenata. Kärpemeetmeid saab ellu viia ka selliselt, et paigutada raha ümber kohtadesse, kus see tuleviku kasvu suurendama hakkab. Ehk siis riigi kulutusi investeeringutele küll suurendades, kuid kohtadesse, kus neist kõige enam kasu on, ning samal ajal mitte unustades kärpimise konteksti - võttes ära sealt, kus nad pikaajaliselt põhjendamatuid või liiga raskeid kanda kulutusi kaasa toovad.