Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul seisneb Eesti olulisim rahvastikualane väljakutse selles, kuidas õnnestuks päästa alkoholi liigtarbimise ja tervistkahjustavate eluviiside tõttu enneaegselt surevate meeste elusid.
Jesse: meeste varajane suremus seab kogu ühiskonna löögi alla
8. juuni 2012, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti inimesed ei ole kunagi elanud keskmiselt nii kaua, kui nad tegid seda 2010 ja eeldatavasti ka 2011. aastal. Meie naised on Euroopa keskmise eluea kinni võtnud, mehed mitte,» ütles Jesse täna Isamaa ja Res Publica liidu korraldatud ümarlaual riigikogus.
Jesse märkis, et mullu suri Eestis 15 205 inimest, neist 3813 enneaegselt ehk enne 65. sünnipäeva. Kolmveerand enneaegselt elust lahkunuist olid mehed.
Jesse sõnul toob meeste suremus kaasa suure ühiskondliku riski kõigis valdkondades, peaasjalikult perekondadele, milles elavad lapsed kaotavad varajases nooruses isa. Paljudel naistel tuleb aga leppida sellega, et keskmiselt 10-15 aastat oma elu lõpust elavad nad elukaaslaseta ja vaid ühe inimese pensionist.
Meeste enneaegse suremuse peamine põhjus on vereringeelundite haigused (mullu 800 surma), mille taga on vähene liikumine, alkoholi liigtarbimine ja väärtoitumine. Traumade tõttu suri mullu 730 meest ja paljudel juhtudel oli põhjuseks alkohol. Kasvajate tõttu aga 589 meest, mis samuti sageli tingitud alkoholist ja suitsetamisest.
Jesse väitel saab meeste elusid päästa eelkõige kahe enimlevinud surmajuhtumi – vereringeelundite haiguste ja traumade arvelt.
Alustuseks võiksid poliitikud mõista, et ebatervislik käitumine ei ole täielikult inimese enda valik. «Indiviidi käitumine sõltub sellest, mida ta kodust kaasa sai – oskused ja harjumused. Suitsetajate peres üles kasvanud lapse tõenäosus suitsetama hakata on kaks korda suurem kui mittesuitsetajate peres kasvanul. Põhiharidusega meestest pooled on suitsetajad, aga kõrgharidusega meestest alla viiendiku,» sõnas Jesse.
Räägitakse sellest, et alkoholi tarvitatakse peamiselt stressi maandamiseks. Statistika näitab aga, et alkoholikogused kasvavad vastavalt sellele, kuidas kasvab Eesti SKT ehk kui palju on inimestel käes vaba raha.
Niisiis vajab tervema käitumise saavutamine nii konkreetsete keeldude-piirangute kehtestamist kui ka üldise avaliku meelestatuse muutmist. Jesse sõnul oleks abi näiteks sellest, kui vähendada lubatud alkohoolsete jookide pakendeid, näiteks pindise õllepurgi asemel 0,33-le liitrile. Samuti tuleks keelata alkoholitarbimist elustiilina kujutavad reklaamid.
Kaupluste ja lõbustusasutuste pidajad võiksid jälgida põhimõtet, et joobes inimesele alkoholi ei müüdaks, aidates nii ära hoida võimalikke traumasid.