Balti kaitseministrid leppisid kokku ühises laskemoonahankes

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti kaitseministrite kohtumine.
Balti kaitseministrite kohtumine. Foto: Kaitseväe peastaap

Täna Ämari lennubaasis kohtunud Balti riikide kaitseministrid leppisid kokku ühises laskemoonahankes, NATO Reageerimisjõududesse ühisüksusega panustamises ning Balti õhuturbeoperatsiooni toetuspaketi suurendamises.

Kaitseministrid Urmas Reinsalu, Artis Pabriks ja Rasa Juknevičienė leppisid kohtumisel kokku, et Balti riigid alustavad sel aastal ühishanget granaadiheitja Carl-Gustaf laskemoona hankimiseks.

Kaitseminister Reinsalu sõnul peavad Eesti, Läti ja Leedu majanduslikult keerulistel aegadel oma raha kulutama nutikalt. «Ühise laskemoonahankega säästetakse kõikide Balti riikide maksumaksjate raha, kuna suurema kogusega kaasneb väiksem hind. Hankega tagatakse meie kaitseväe jaoks üsna suured laskemoona varud, mis on vajalikud Eesti kaitsevõime tugevdamiseks,» ütles Reinsalu.

Samuti lepiti kokku, et 2016. aastal panustatakse NATO Reageerimisjõududesse (NATO Response Force, NRF) Eesti, Läti ja Leedu ühise, vähemalt pataljonisuuruse üksusega. Ühise pataljoniga panustasid Balti riigid NRFi ka 2010. aastal.

Kaitseministrid otsustasid ka suurendada Balti riikide õhuturbeoperatsiooni ühist toetuspaketti 2015. aastaks seniselt 2,2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni aastas. Toetuspaketi rahadest tasutakse osa liitlaste hävituslennukite kütusekuludest ning liitlassõdurite majutus- ja transpordikuludest.

Kaitseminister Reinsalu sõnul on selge, et Balti riikide endi hävituslennuväe-võime arendamine käiks meile üle jõu. «Seetõttu on 5 miljonit aastas kolme Balti riigi peale väga mõistlik summa, mille eest saame vastu kindlalt turvatud õhuruumi. Samuti näitame end korraliku toetuspaketiga usaldusväärsete liitlastena ning muudame õhuturbeoperatsiooni veelgi atraktiivsemaks,» selgitas Eesti kaitseminister.

Samuti tutvusid Reinsalu, Pabriks ja Juknevičienė täna hommikul Ämari lennubaasiga ning allkirjastasid kohtumise lõpus ühiskommünikee.

Ennelõunal toimus Ämaris ka Balti riikide kaitseministrite ühiskohtumine Poola asekaitseministri Zbigniew Włosowicziga, kellega arutati Läänemere piirkonna julgeoleku ning NATO tulevikuga seotud küsimusi.

Samuti kohtusid Reinsalu, Pabriks ja Juknevičienė Eestit külastava Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe kindral Håkan Syréniga.

Balti riikide kaitseministrite kohtumised toimuvad kahel korral aastas. Järgmine kaitseministrite kohtumine toimub talvel Lätis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles