Eesti uudised

:

Külad muutuvad tõmbekeskuste magalateks

Kui varem räägiti Tallinnas «mägedest» ja Tartus Annelinnast kui magalatest, siis viimastel aastatel on selle rolli kanda võtnud Eesti suuremate tõmbekeskuste – Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbrusse jäävad külad.

Nii mõnelgi maakonnal on ette näidata viimaste aastaste elanikkonna kasvunumbrid. Elanikeregistri andmetel on kasvamas elanike arv peale Harjumaa mitmes Tartumaa ja Pärnumaa vallas, ent juurdekasvu üle saavad rõõmustada ka üksikud Raplamaa, Saaremaa ja Läänemaa vallad.

Uued küladki on maapiirkondadesse tekkinud ja külad alevikeks kasvanud. Viimasel kahel aastal on ennistatud üheksa ajaloolist küla, moodustamisel on üks päris uus küla. Alevikke on tekkinud seitse ja Paikuse alevik on kasvanud aleviks.

Uute piirkondade tekkepõhjuseid on mitmeid. Näiteks Saue vallas praegu moodustamisel Koidu küla on buumi ajal Alliku küla alale kerkinud arenduspiirkond, mille ärksamad elanikud moodustasid mittetulundusühingu ning soovivad nüüd ka külale oma nime. Kokku on sinna elanikke registreeritud pisut alla 250, kuid Saue vallavanema sõnul peale elamute esialgu muud sinna tekkinud pole.

«Eks eestvedajate eesmärk on kujundada sinna keskkonda, näiteks rajada mänguväljakuid, korraldada ühiseid üritusi ja omada selgemat identiteeti,» sõnas vallavanem Andres Laisk. Küll aga ei näe ta sellele külale tekkimas oma lasteaeda või külapoodi – tõmbekeskuseks jääb ikka Tallinn või vähemalt Laagri.

Harjumaal pole iseäralik, kui 80-90 protsenti inimestest käib tööle Tallinna. Umbes samas suurusjärgus käiakse pealinnast ka valda tööle. «Selles mõttes on siin vastastikune pendelränne,» tõdes Laisk.

Selle poolest erineb teistest Tallinnast kaugemal asuv piirkond Ääsmäe ligi 1000 elanikuga, mis on vallavanema sõnul oma kooli ja lasteaiaga selgelt kokkuhoidev kogukond. «Seal on kohapealne töötamine protsentuaalselt märksa suurem.»

Massilist külade juurdetegemist Saue vald ei propageerigi. «Volikogu kaalus ka Koidu küla loomist põhjalikult. Külade omavalitsuse poolne toetamine peab olema võrdsetel alustel,» põhjendas Laisk.

Suvilatest elamuteks

Raplamaal Kohila vallas on teine üpris levinud näide – endiseid suvilaid on üha enam ümber ehitatud ja aastaringselt kasutusele võetud, nii otsustati küla eraldi nimetada. Traditsioonilisele hajakülale ennistati Vana-Aespa nimi, uuspiirkond «kaaperdas» nime Aespa ning elanike arvu kasvu tõttu – seal elab juba üle 800 inimese - sai see aleviku staatuse.

Sealne elanike arv oleks suuremgi, kuid pealinna viimaste aastate jõulised sammud elanikeregistri suurendamise nimel on mõjunud. «Hindame, et seal on lisaks umbes 650-750 inimest, kes ei ole valla elanikeregistris kirjas,» sõnas vallavanem Heiki Hepner. «Ilmselt on ka neid, kes omavad kahte elukohta – Tallinnas ja Kohila vallas – ning kasutavad neid paralleelselt, näiteks nädalavahetustel ja suvel käivad siin.»

Teine hüpotees on tal, et kahe elukohaga peredes on toimunud masu ajal jagunemine nii, et vanem põlvkond on jäänud elama ühte ja noorem teise kodusse.

Et väljaspool Harjumaa piiri on kinnisvarahinnad märksa soodsamad, on sinna kanda kinnitanud ka Lõuna-Eestist pealinna suunas liikunud inimesi.

Maale paremale järjele

Saaremaal ainsa suureneva valla, Kaarma vanema Margus Mägi hinnangul kolivad Kuressaare ümbruse arenduspiirkondadesse elama paremal järjel inimesed, kes soovivad elada majas.

Uute piirkondade elanikest aga ühtset kogukonda tema hinnangul naljalt ei teki: «Valitud külavanemad näevad vaeva, et integreerida toimetamistesse. Külaseltsidele eraldatakse tublisti raha valla eelarvest, pluss taotlevad projektidest raha ürituste korraldamiseks, aga ega see väga kerge ole. Paljud on oma tegemistes ikka Kuressaares ja vallas käiakse ainult magamas,» rääkis Mägi.

Kaarmas hiljuti aleviku tiitli saanud Nasva on ehk valla ainus tööstuspiirkond, kuhu kolivad ka inimesed, kes sinna tööle lähevad.

Vallad on küll saabuvate elanike üle rõõmsad, kuid probleeme kaasneb sellega samuti – kasvavad nõudmised teedevõrgu, valgustuse ja muus osas.

«Pahatihti ka nii, et valda kirjutatakse ema lastega, kes kodused, isa jääb linna. Hariduskulud, mis on kõige suuremad, jäävad valla kanda, maksutulu läheb linna,» märkis Mägi.

See on tema hinnangul ka peamine põhjus, miks Saaremaal 16 omavalitsust on liiga palju, selle asemel võiks olla üks: «Vallapiirid on jäänud ju niikuinii jäänud suhteliselt väikeseks inimestele, kes sõidavad ju palju ringi.»
-

Asula staatus muutus
Uued külad
• Villavere – Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa
• Vana-Aespa – Kohila vald, Raplamaa
• Lõunaküla / Storbyn, Tagaküla / Bakbyn, Väikeheinamaa / Lillängin – Naissaar, Viimsi vald, Harjumaa
• Vana-Sonda – Sonda vald, Ida-Virumaa
• Helda, Kalda, Sadala – Juuru vald, Raplamaa
• Koidu (moodustamisel) – Saue vald, Harjumaa

Külast alevikuks
• Ardu, Habaja – Kõue vald, Harjumaa
• Peetri – Rae vald, Harjumaa
• Aespa – Kohila vald, Raplamaa
• Vahi, Äksi – Tartu vald, Tartumaa
• Nasva – Kaarma vald, Saaremaa

Alevikust aleviks
• Paikuse – Paikuse vald, Pärnumaa

Allikas: siseministeerium
 

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
MärksõnadANDRES LAISKHEIKI HEPNERkülaMARGUS MÄGIRaplamaaSaaremaaSaue valdvallavanem
Samal teemal
KREEKA KRIIS
Sponsoreeritud artiklid
päevateemad
jant tehnikaülikoolis jätkub
Gallup

Kas TTÜ rektori valimisi tuleks alustada otsast peale?

Küsitluses on osalenud 6064 inimest
arvamus
arvamusplats
kirev gloobus
Pariisi kõrgmoenädal
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Triin Aljand

30

Triin Aljand

ujuja

Einar Laigna, 78

vaimulik ja eruohvitser

Tiit Kõuhkna, 73

ettevõtja

Lembit Saarsalu, 67

muusik

Mart Laidmets, 40

haridustegelane

Berit Aljand, 30

ujuja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud