Eesti Energia omandas Eesti ühelt suuremalt tööstusettevõttelt BLRT Grupp kaks Tallinnas Koplis asuvat gaasil töötavat soojuse- ja elektri koostootmisseadet koguvõimsusega 2,4 megavatti.
Eesti Energia võttis BLRT-lt elektri- ja soojustootmise üle
26. veebruar 2009, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on meie jaoks esimene väikekoostootmise projekt. Toodetud soojust kasutatakse BLRT Grupi Kopli poolsaare tootmiskompleksi kütmiseks ning elekter läheb Eesti Energia võrku,» sõnas Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juhataja Timo Tatar.
Edaspidi plaanib Eesti Energia rajada väikesi biomassil või gaasil töötavaid elektri ja soojuse koostoomisjaamu ka teistesse sobivatesse asukohtadesse üle Eesti.
Väikeseid elektrijaamu saaks ehitada piisava soojuskoormusega väikeasulatesse ja ka tööstusettevõtete, kaubanduskeskuste, suuremate büroohoonete ning spordirajatiste juurde. Koostoomisseadmes toodetud elektrile on tootjale riigi poolt kehtestatud ka toetus, sõltuvalt koostootmisjaama tüübist kuni 84 senti kilovatt-tunni kohta.
Kohalikud koostootmisjaamad võimaldavad vähendada elektri ülekande kadusid, kindlustada väikeasulate elektriga varustatust ja alandada tarbijate jaoks soojuse hinda. Gaasimootorid rajatakse kohtadesse, kus soojuse tarbimine on biomassi kasutava elektrijaama jaoks liiga väike, kuid samas on koostootmine sobivaim lahendus. Biomassi all mõeldakse eelkõige puiduhaket ja raiejäätmeid, aga ka põhku ja muid taastuvaid tahkekütuseid.
«Väikesi koostootmisjaamu saaks rajada üle Eesti koguvõimsusega kuni 70 megavatti, neist enamiku moodustaksid just kohalikul taastuvkütusel töötavad jaamad,» selgitas Tatar. Eesti elektritarbimise koormus on aastas keskmiselt 900 megavatti.