Värskes maailma rahuindeksi pingereas on Eesti kõrgeimal kohal asuv postkommunistlik riik, tõustes eelmise aastaga võrreldes mööda nii Lätist kui Leedust.
Eesti tõusis Lätist ja Leedust rahumeelsemaks
12. juuni 2012, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tõusis aastaga 47. kohalt 41.-le, Leedu jääb meist maha kahe ja Läti nelja koha võrra. Kui võrrelda riikidele antud punkte, siis on kõigi kolme riigi tulemused aastaga parenenud, Eesti omad lihtsalt kõige kiiremini.
Meie lähinaabritest on madalaim Venemaa positsioon (153.), mis on üldpingereas tagant kuues ning endise Nõukogude Liidu territooriumil asuvate riikide võrdluses viimane. Võrdlusena, Venemaast vaid koha võrra eespool on Põhja-Korea. Venemaa ja Eesti tulemused erinevad sama palju kui Põhja- ja Lõuna-Korea tulemused - viimatimainitu on kohe Eesti järel 42. kohal.
Veel mainimata Eesti lähinaabritest asub Soome 9. ja Rootsi 14. kohal.
Rahumeelseim - Island
Maailma rahumeelseim riik on Island, teist kohta jagavad Taani ja Uus-Meremaa. Suurematest riikidest on USA 88. kohal ning neile järgneb Hiina.
Kunagise sotsialismileeri riikidest ja nendest lahku löönud riikidest on kõrgeimal kohal Sloveenia (8.). Ka ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on Eestist eespool, välja arvatud Serbia, Bosnia-Hertsegoviina, Albaania ja Montenegro. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Baltimaadest tagapool vaid Kreeka (77. koht).
Seevastu Balti riikide ja ülejäänud postkommunistlike riikide vahel haigutab tükk tühja maad. Nõukogude Liidu järglasriikidest neljas ehk Moldova asub alles 66. kohal. Lisaks Venemaale leiab pingerea lõpuosast Gruusia – 141. kohalt, kohe India eest.
Austraalias asuv Majanduse ja Rahu Instituut on avaldanud iga-aastast üilmset rahuindeksit juba alates 2007. aastast ning selle koostamisele on toetust avaldanud nii ÜRO eksjuht Kofi Annan, tiibetlaste usuliider dalai-laama, Soome ekspresident Martti Ahtisaari kui USA ekspresident Jimmy Carter.
Indeksi koostamisel arvestatakse 23 muutujat – nii riigisiseseid tegureid, näiteks kuritegevust, kui välistegureid nagu kaitsekulutused ja sõjapidamine.
Üldise trendina on senine maailma rahumeelsuse langus pöördunud sel aastal tõusule, seda tänu terrorismi ja militariseerituse vähenemisele. Viimasel puhul viitavad indeksi koostajad majandussurutisest tingitud kaitse-eelarve kärbetele.
Olukord paranes aastaga kõigis regioonides peale Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, mis langes Sahara-taguse Aafrika järel viimaseks.
Indeksi koostajad arvutasid ka välja, et kui maailm oleks olnud täiesti rahumeelne, siis oleks see tähendanud 9 triljoni USA dollari väärtuses majandustulu kogu maailmale. See summa on võrdne Saksamaa ja Jaapani kombineeritud majandusvõimekusega.