Jüri Elken: Eesti ei peaks Nord Streami uue toru osas leebem olema

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Stream-i gaasijuhtme esitlus Helsingis
Nord Stream-i gaasijuhtme esitlus Helsingis Foto: Liis Treimann

Kuigi Nord Streami gaasitoruga pole kardetud keskkonnakahju tekkinud, leiab Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi direktor Jüri Elken, et seetõttu ei peaks Eesti uue toru ehitamisse kuidagi leebemalt suhtuma.

Tänane Postimees kirjutab, et Nord Stream uurib võimalusi veel kahe gaasitoru rajamiseks Läänemerre, seejuures Eesti majandusvetesse, ja valitsus suhtub sellesse küllaltki leebelt.

Näiteks on peaminister Andrus Ansip toonud välja, et 2011. aastal valminud Nord Streami toru keskkonnaohud, millele juhtisid tähelepanu mitmed teadlased nii Eestist kui välismaalt, ei ole realiseerunud.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken leiab, et ei saa väita justkui uue toru ehitamine oleks seetõttu ohutum, kuid see võib ehitamist mõningal määra lihtsustada.

«Aga mitte tingimata, sest kui torusid tuleb juurde, siis on ka mõju suurem. Ehituse ja ekspluatatsiooni aegsed ohud ju mitmekordistuvad,» sõnas Elken. «Hea näide on tõesti, et esimese toruga mingeid katastroofe vähemalt siiani pole juhtunud.»

Elken tõdes, et paljukardetud dioksiinide seire näitas, et mingeid olulisi muutusi vähemalt esimese aasta jooksul ei olnud toimunud.

Kas kardetud keskkonnaohtude ilmnemata jäämist arvestades võiks Eesti olla uue toru osas veidi leebem?

«Ma ei leia, et leebem peaks olema – need keskkonnaaspektid tuleb igal juhul hoolikalt läbi kaaluda,» sõnas ta. «Aga esimese toru näide on mingil moel kõrval küll, mis hindamist kindlasti mõjutab.»

See, kui suurt kindlustunnet sisendaks uus Nord Streami koostatav keskkonnamõjude aruanne, oleneb Elkeni sõnul sellest, kas nad on oma vigadest õppinud.

«Esimene keskkonnamõjude hinnang oli tehtud päris suurte möödalaskmistega, kus osa ohtusid hakati mõõtma ja analüüsima alles ehituse käigus,» lausus ta, tuues näiteks setete ja aine ülekandega seotud ohud. «Need ei olnud keskkonnamõjude hindamise faasis kindlasti kaasaegsel parimal tasemel hinnatud.»

Elken märkis, et kui on vajadus toru ehitada, siis peaks Eesti vaatama, kui palju see Eesti huvidele keskkonnaseisundi osas vastab. «Automaatselt ei saa «jah» ega «ei» öelda,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles