Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul vähenevad jälitustegevuse mahud stabiilselt ja mullu kasutati jälitustoiminguid kokku 1839 kriminaalasja kohtueelses menetluses.
Peaprokurör: jälitustegevuse mahud vähenevad stabiilselt
12. juuni 2012, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aas ütles täna parlamendi põhiseaduskomisjonile eelmise aasta tööst ülevaadet andes, et võrreldes 2008. aastaga on kriminaalasjade hulk, kus on kasutatud jälitustegevust, vähenenud 5,5 protsendilt 4,6 protsendile. Mullu kasutati jälitustoiminguid 1839 kriminaalasja uurimisel.
Enamik ehk 3965 mullu prokuratuuri antud jälituslubadest olid seotud kõneeristustega ning 1038 varjatud jälgimisega. Keerukamate kuritegude avastamiseks kasutatakse Aasa sõnul viimastel aastatel üha enam ka politseiagente ehk ametnikke, kes suhtlevad kahtlustatavatega muudetud identiteeti kasutades. Eelmisel aastal andis prokuratuur selleks 26 luba.
Samuti nagu prokuratuuri antud jälitustoimingu lubade arv on Aasa sõnul vähenenud ka kohtu vastavate määruste hulk. Kui 2008. aastal väljastas kohus 983 määrust jälitustoimingute läbiviimiseks, siis mullu oli selliseid määrusi 905. Kokku kasutati eelmisel aastal kohtu luba vajavaid suurema privaatsusriivega jälitustoiminguid 0,9 protsendi ehk 373 kriminaalasja uurimisel.
Ülevaatest selgub, et 788 määrust andis kohus välja telefonikõnede pealtkuulamiseks. Dokumendi kohaselt ei kattu määruste arv siiski inimeste arvuga, keda on õigus pealt kuulata, kuna ühe määrusega saab anda loa ka mitme inimese pealtkuulamiseks. Teisalt võidakse ühe inimese pealtkuulamise kohta teha ka mitu määrust, kui selgub, et jälitustoimingu läbiviimise aega tuleb pikendada.
Teiste teemade seas käsitles peaprokurör ülevaates ka inimeste vahi all pidamist kohtueelses menetluses ning osutas, et aastavahetuse seisuga viibis Eestis vahi all 960 inimest, keda on kolme aasta taguse ajaga võrreldes pea kolmandiku võrra vähem. Keskmine vahistuse kestus eeluurimise ajal oli tema sõnul 119 päeva ehk ligi neli kuud.
Kohtueelse menetluse pikkusest rääkides ütles Aas, et alates 2008. aastast on prokuratuuri ja politsei suure tähelepanu all olnud alaealiste kahtlustatavatega seotud kriminaalasjade menetlemise kiirus.
Tema sõnul on saavutatud alaealise kahtlustatavaga menetluse keskmiseks kestuseks 2,3 kuud, samas kui kriminaalpoliitiline eesmärk on lühendada menetlusaega 2018. aastaks ühele kuule. «Tänaste ressursside juures võib see eesmärk prokuratuuri ja politseiasutuse jaoks jääda aga kättesaamatuks, kuna süsteemisiseselt on arenguvõimalused paljuski ammendunud,» nentis Aas.
Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise ülevaates juhtis peaprokurör tähelepanu, et praegu puudub kahju hüvitamiseks selge regulatsioon ning see on tinginud keerulised halduskohtu vaidlused. Ta lisas, et kuna riigikohus on tunnistanud senise ebaselge olukorra põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta uus riigivastutuse seadus.