Erubrigaadikindral Roosimägi lõi riietusruumis lapsele vastu nägu

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Roosimägi.
Urmas Roosimägi. Foto: Urmas Luik

Erubrigaadikindral Urmas Roosimägi lõi tenniseklubi riietusruumis kümneaastasele poisile vastu nägu ning peab seetõttu tegema 110 tundi üldkasulikku tööd.

Urmas Roosimägi käis veebruari alguses koos oma seitsmeaastase pojaga Tallinnas Tondi tenniseklubis. Poiss oli koos teiste lastega riietusruumis, kui tunnistajate sõnul väänas üks riietusruumis viibinud lastest Roosimägi poisi kätt.

Laps hakkas nutma ja kui Roosimägi riietusruumi astus, küsis ta, mis juhtus. Kuulnud, et üks poiss oli tema lapsele haiget teinud, läks ta selle poisi juurde ja lõi poisile kaks korda käega vastu pead parema kõrva piirkonda. Poisi isa tegi politseile juhtunu kohta avalduse ja alustati kriminaalmenetlust.

Roosimägi avaldas hiljem Põhja prokuratuuris, et kahetseb oma tegu, mida käsitletakse kergendava asjaoluna. Raskendava asjaoluna võeti arvesse, et süütegu pandi toime teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes.

Siiski, võrreldes kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, ei ole prokuratuuri hinnangul Roosimägi süü suur ning kriminaalasi lõpetati otstarbekuse põhimõttel ehk oportuniteediga ja Roosimägile määrati kohustus teha 110 tundi üldkasulikku tööd.

Prokurör võttis arvesse seda, et Roosimägi on varem karistamata, kannatanule tekitati ainult valu, mitte tervisekahjustusi, samuti tegutses Roosimägi emotsionaalselt ärritatuna ja veendumuses, et tema pojale oli eelnevalt tekitatud valu. Roosimägi ütles, et soovib kannatanu ees vabandada.

Sisuliselt tähendab otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine, et on küll kogutud piisavalt tõendeid kuriteo toimepanemise kohta, kuid kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ja puudub avalik huvi tema kriminaalkorras karistamiseks.

Kriminaalkaristus jätab inimese mainele kogu eluks pleki külge ja piirab ka tema tööalaseid võimalusi ning sellepärast ei peeta alati vajalikuks muidu seadusekuulekat inimest kriminaalkorras karistada, seletas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder.

Samas määratakse inimesele kohustus – rahasumma tasumine riigituludesse või üldkasuliku töö tegemine – mis peaks aitama kaasa sellele, et ta käituks tulevikus seadusekuulekalt.

Prokuröri abi Silja Seeder lisas, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse otstarbekuse põhimõttel ja kahtlustatav on sellega nõus, siis pannakse talle määratud tähtajaks kohustus.

«Kohustuseks võib olla kas kindla summa maksmine riigituludesse või üldkasulikku töö tegemine 10-240 tundi,» sõnas ta. «Antud kriminaalmenetluse lõpetamisel määrati Urmas Roosimägile kohustus teha üldkasulikku tööd 110 tundi.»

Üldkasuliku töö määramisel lähtuti tema sõnul sellest, et Roosimägi isiku puhul rahaline kohustus tõenäoliselt ei mõjuks nii palju kui üldkasuliku töö tegemine. Tundide määramisel võeti arvesse seda, et Roosimägi on varem kriminaalkorras karistamata, tema varasemat elukäiku ning teo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

«Kriminaalmenetlus lõpetati alles hiljuti ja seetõttu ei ole prokurörile veel teada töö, mida Roosimägi tegema hakkab,» lausus Seeder. «Töö peab olema tehtud käesoleva aasta novembri lõpuks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles