Maaülikool: reform ohustab põllumajandusliku kõrghariduse jätkusuutlikkust

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mait Klaassen
Mait Klaassen Foto: Margus Ansu

Seoses kõrgharidusreformi ja demograafilise situatsiooni halvenemisega on tekkinud
oht põllumajandusliku kõrghariduse jätkusuutlikkusele, leiab Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Klaassen saatis põllumajandusministeeriumile kirja, milles palub põllumajandusliku kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks suuremat toetust ning sellekohase seisukoha edastamist haridus- ja teadusministeeriumile.

Nimelt tuuakse kirjas välja, et reformiga muudetakse ülikoolide rahastamise põhimõtteid – reformi käigus rakendatava rahastamismudeli üheks põhimõtteks on siduda ülikoolide rahastamine sisseastujate riigieksamite tulemustega.

Eriti suur on selle põhimõtte mõju tasulise vastuvõtu lõpetamise eest makstava
kompensatsiooniraha jaotamisel.

«Siin väärtustatakse kolm korda kõrgemalt üliõpilasi, kelle kolme riigieksami tulemused keskmisena on kõrgemad kui 65 punkti,» kinnitas Klaassen. «Maaülikooli tuleb rohkem üliõpilasi maapiirkondadest, nende riigieksamitulemused on kahjuks madalamad linnast sh eliitkoolidest tulevate üliõpilaste riigieksamitulemustest.»

Selletõttu saab tema sõnul Maaülikool tunduvalt vähem kompensatsiooniraha.

«Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eestikeelsesse tasulisse õppesse vastuvõtu lõpetamisel on ainuüksi 2013. aasta sügissemestri õppeteenustasu reaalne kaotus üle 98 000 euro, mille eest kompensatsiooniraha eraldatakse ligikaudu 18 tuhat eurot,» tõi ta välja. «Järgnevatel aastatel vahe kiiresti suureneb.»

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets rääkis, et tegu on vaid üleminekuperioodil riigieelarveliste tudengite seniste õppekulude kompenseerimise aluseks oleva valemiga, kus on vastu võtmisel arvestatud üliõpilaskandidaatide võimekusega.

«Tulevikus tegevustoetuse alusel toimivas süsteemis saavad põllumajandusliku kõrghariduse vajadused rahuldatud vajalikuks mahus,» kinnitas ta. «Erandit pole vaja teha, ka senistel põllumajanduse riigieelarvelistel õppekohtadel õppivad tudengid ei ole oma võimekuses alla jäänud teistele valdkondadele.»

Laidmetsa sõnul tagab tegevustoetuse alusel rahastamine pigem stabiilsuse senise pearaha ja ennustamatu riigieelarveväliste tudengite käitumise põhise rahastamisel põhineva asemel, mida mõjutab ka tudengite arvu järsk langemine.

«Iga ülikool peab keskenduma oma tugevustele ja ka EMÜ peab seda tegema sh põllumajandusliku kõrghariduse arendamisel,» lausus ta. «Jätkuvalt on võimalik ka eraraha eest osakoormusega või võõrkeelse õppe läbiviimine, samuti täiendkoolitus.»

65 punkti piir on seatud Laidmetsa sõnul selle järgi, et rõhuda vastuvõtmisel kvaliteedile, mitte kvantiteedile.

«Samas ei keela keegi võtta vastu ka madalamate tulemustega üliõpilasi, kuid kuskil peab olema ka piir, millest allpool kõrgkoolis õppimine võib osutuda keeruliseks,» lausus ta. «Vastav töörühm, kuhu kuuluvad ülikoolide, üliõpilaste, ametiühingu ja teiste osapoolte esindajad, on pidanud sellise piiri seadmist mõistlikuks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles