Kui praegu võib Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonnas olla 60 akadeemikut, siis uus eelnõu näeb ette 60 «noort» ehk kuni 75-aastast teadlast, kellele lisanduvad vanemad teadlased.
Teaduste Akadeemia nooreneb
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
27. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid kuna akadeemiku kuuluvus on eluaegne, tähendab muudatus seda, et akadeemikute hulk Eestis võib suureneda. «Kui akadeemik saab 75-aastaseks, jääb ta akadeemikuks edasi, kuid temale lisaks saab valida juurde noorema teadlase,» selgitas Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär Leo Mõtus.
Eesti akadeemikute seas on üle 75-aastaseid praegu ligi 20, kõige noorem on aga 50-aastane. Mõtuse sõnul ongi seadusemuudatuse eesmärk nii akadeemikute ringi suurendamine kui ka n-ö noorendamine.
«Peaaegu 80 protsenti kõikide riikide akadeemiatest on sellise muudatuse sisse viinud, et saada töövõime parandamiseks oma liikmeskonda noorema põlvkonna teadlasi,» lausus ta. Sama loodavad Eesti teadlased.
Ise jagavad
Esialgu on kavas võtta lisakohtadele neli kuni kuus uut akadeemikut.
Kuid muudatus peidab endas ka negatiivset poolt: praegu garanteerib seadus kõigile akadeemikutele 5500-kroonise kuutasu, kuid uus eelnõu jätab rahaasjad Teaduste Akadeemia üldkogu otsustada.
Arvestades majandusseisu ja riigi õhukest rahakotti, teeb see akadeemikud murelikuks. «Peame jagama ise selle raha, mille riik on meile andnud,» märkis Mõtus.
Kui akadeemikute hulk suureneb, peab akadeemia puudujääva raha ise hankima. «Meie eelarve vähenes 2009. aastal 10,6 protsenti. Kõige raskem on hakkama saada majahoolduse rahata, mis lõigati täielikult ära,» viitas Mõtus keerulisele olukorrale.
Määramatu arv
Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand märkis, et juhul kui akadeemikute arv ei kasva, siis keskmine tasu ei muutu. Kui arv kasvab, tuleb akadeemial tõesti ise leida vabu vahendeid või muuta tasu määra ja maksmise korda. «Akadeemia võib ka suurendada tasusid, kui leiab selleks raha,» rõhutas ta.
Üheks põhjuseks, miks tasu enam seaduses pole, on Reimandi sõnul see, et akadeemikute koguarv ei ole ette teada ega ka valitsuse poolt määratav. «Seega ei saa riigil enam olla siduvat kohustust maksta kogu ulatuses akadeemikutasusid, kuna tasud tuleb planeerida riigieelarves,» selgitas ta.
Millal seadusemuudatus jõustub, on Mõtuse sõnul raske öelda. «Kui väga suur optimist olla, võiks see eelnõu riigikogus tulla arutlusele enne suve, kui olla realist, siis ilmselt sügisel, ja kui olla pessimist, siis lükatakse see seadus tagasi,» lausus ta.