Pilootprojektina alustatud kiusamise ennetus lasteaedades hakkab haridusministeeriumi toel jõuliselt laienema ja kahe aasta pärast peaks juba igas lasteaias olema vähemalt üks rühm, kus õigeid lahendusi otsib lastekoosolek, igal lapsel sinine mõmmi kaisus.
«Kiusamisest vaba lasteaed» tähendab neljale põhiväärtusele tuginevat väljatöötatud metoodikat, kuidas teha lapsele selgeks, mis on kiusamine ja kuidas seda vältida.
«Pole halbu lapsi, vaid halvad käitumismudelid, mille lapsed omaks võtavad. Eesmärk on näidata lastele varakult positiivseid sotsiaalseid käitumismudeleid,» põhjendas Tallinna lasteaia Pallipõnn õpetaja Katrin Kuld, miks ta liitus lastekaitse liidu veetava pilootprojektiga juba kaks aastat tagasi. «Kõigi lastega ei saa olla hea sõber, küll aga hea kaaslane, kellega hästi toime tullakse.»
Kiusamise väljajuurimiseks tegeletakse probleemi korral kogu lasteaiarühmaga, sest kiusamissituatsioonides pole ainult kaks osapoolt. «Ei ole ainult kiusajad ja ohvrid, vaid lisaks on kaasajooksikud, poolehoidjad, passiivsed pealtvaatajad, kaitsjad. Grupis on igaühel oma roll ning meie põhieesmärk on tegeleda passiivsete pealtvaatajatega, et nemad sekkuksid, kui näevad kiusamist,» rääkis Kuld.
Metoodika juures on väga oluline süsteemsus. Nii toimuvad igal nädalal vähemalt korra, vajadusel ka tihemini lastekoosolekud. «Istume ringis vaiba peal, lastel on kaasas sõber karu, mis on projekti sümbol. Arutleme mõne teemakaardi üle, kus on peal pilt mõnest lasteaiaelus ette tulevast situatsioonist. Arutame, mis on head sõnad, mis on armastus, üksildus, mis kadedus. Teemade ring on väga lai,» rääkis Kuld.
Samuti võetakse põhjalikult arutluse alla mõni lasteaias juhtunud situatsioon, millele katsutakse üheskoos lahendust leida. «Rääkida saavad kõik, õpetaja ei domineeri ega paku välja lahendusi, vaid ainult suunab ja juhib vestlust ning küsib laste arvamust. Kindlasti räägime sellest, mis tundeid teise lapse käitumine tekitas,» kirjeldas Kuld.
Kuld ütles, et metoodika annab õpetajale häid ideid ja isegi vahendeid, mis aitavad konfliktseid situatsioone lastega läbi arutada. «Kui midagi juhtub, kutsub tavaliselt õpetaja enda juurde vaid need kaks osapoolt. See metoodika läheneb asjale nii, et kokku kutsutakse laste koosolek ja kogu rühm osaleb arutelus. Samuti ei tegele me ainult sellega, mida ei tohi teha – seda lapsed teavad sageli niigi hästi – vaid koos mõtleme välja, kuidas ja mida siis võiks teha.»
Käitumine muutub visalt
Lapsed on väga tähelepanelikud ja märkavad palju, aga vahel reageerivad situatsioonidele ka üle, sest nende maailmapilt on üsna must-valge. Ka õpetaja ise pidi õppima mitte igas asjas kiusamist nägema. «Näiteks narrimist on ju mitut liiki: on hea ja lõbus narrimine ehk naljategemine ja on selline, mis solvab. Kui lapsed suudavad neil kahel vahet teha, on see juba edasiminek,» lausus Kuld.
Näiteks tõi ta domineeriva käitumise, kui mõni laps kipub alati mängujuhiks või organiseerijaks. «Mõni laps reageerib üle, kui teda kogemata müksatakse – ta saab pahaseks ja arvab, et teda löödi.» Kiusamist defineerib Kuld kui ühe isiku süstemaatilist tagakiusamist või eiramist grupi poolt paigas, kus ta on sunnitud olema, näiteks lasteaias või koolis.
Katrin Kuld on metoodikat rakendanud umbes kaks aastat ja märkab, et nüüdseks on suurenenud laste teadlikkus, sõnavara ja eneseväljendusoskus. Samas tunnistas ta, et käitumise muutus on visam tulema. «See oli ootuspärane, sest see ongi pikaajaline protsess. Oluline on, et koolis sama tegevus jätkuks.»
Pideva tegevuse eesmärk on mitte tegeleda kiusamise puhul tulekahjude kustutamisega, vaid ennetamisega. «Lasteaiaeas tavaliselt ei ole lastel süstemaatilist kiusamist, aga üksikuid kiusamisjuhtumeid ikka tuleb ja sealt see tasapisi alguse võib saada.»
Õpetaja sõnul ei tekitanud projektiga tegelemine talle otseselt lisatööd, pigem pakkus häid ideid ja vahendeid, kuidas väärtuskasvatust lasteni viia. «Tavaliselt jääbki õpetajatel puudu vahenditest, sest lapsele jääb väheks sellest, kui talle lihtsalt rääkida, et nii ei tohi teha.»
«Kiusamisest vaba» metoodika tugineb neljale alustalale - sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Algul oli õpetajale ootamatu leida nende põhiväärtuste seast julgus. «Aga kui süveneda, on see väga õigustatud. Siin on mõeldud julgust jääda endale kindlaks, välja astuda, samuti julgust olla hea sõber ja tegutseda ebaõigluse vastu,» selgitas Kuld.
Kaks aastat tagasi alustanud pilootprojektis on praegu 24 lasteaeda – igast maakonnast ja lisaks igast Tallinna linnaosast üks. Nüüd leidis haridus- ja teadusministeerium, et projekt on olnud edukas ja meetod võiks laieneda kõikidesse Eesti lasteaedadesse, mida on kokku 638.
Järgmise aasta algusest on projekti eestvedajad valmis alustama intensiivselt koolituste läbiviimisega. Praegu koguvad omavalitsused juba infot, millised lasteaiad koolitusele tulla soovivad.
Kellelegi see kohustuslik pole, kinnitas projektijuht Liivia Tuvike, aga kuna õpetajatele antakse nii hea metoodiline materjal, on see kohe muutunud populaarseks kõigi seas, kes sellega tutvunud.
Liitujad saavad kohvri
Projektiga osalev lasteaed paneb kokku 4-liikmelise meeskonna, kes osaleb maakonnas toimuval kahepäevasel koolitusel. Lisaks saadakse kohver metoodiliste materjalidega (vt fotot), kus on lisaks õpetaja käsiraamatule ja teemakaartidele materjalid ka lapsevanematele, samuti projekti sümboliks olevad karud rühma igale lapsele ja õpetajale. 200 eurot maksva kohver tuleb välja osta liitujatel, kuid koolitus ja hilisem nõustamine on tasuta. Selle eest tasub haridusministeerium hasartmängumaksust tuleva rahaga. Üks koolitus 60 inimesele läheb maksma ca 924 eurot.
Allikas: kiusamisestvabaks.ee