Annika näeb valude asemel õpetajatöö võlusid

Sulev Valner
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna lõpetab programmi Noored Kooli viies lend.
Täna lõpetab programmi Noored Kooli viies lend. Foto: Silver Kommusaar

Lüllemäe on koht Valgamaal, kuhu niisama lihtsalt ei satu. Ometi maandus Annika Laanpere kaks aastat tagasi programmi «Noored kooli» raames just sealsesse pisikesse põhikooli, eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Ja ütleb nüüd, et on leidnud selle, mida on tahtnud. Ta on üks neist, kes jätkab oma koolis õpetajana ka pärast kaheaastast programmiperioodi.


Laanpere on lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna ja töötas Tallinnas notaribüroos. Ta ütleb, et programmi «Noored kooli» kandideerides tekkis mõte, et kui juba elumuutus ette võtta, peaks muutma rohkem kui ainult ametit.

Tegelikult tahtis Laanpere minna Võrru, sest on sealt pärit. Tollel hetkel aga seal linnas ühtegi vaba eesti keele õpetaja kohta ei leidunud.

«Pettusin selle peale – ärge tulge rohkem rääkima, kuidas noored ei taha Võrru tagasi tulla ja kuidas neid siin oodatakse,» meenutab ta.

Küll aga oli Lüllemäe kooli direktor juba ise programmi poole pöördunud, et vajab õpetajaid. Seoses endise direktori sunnitud lahkumisega oli seal koolis suurem pereheitmine ja korraga oli vaja lausa üheksat õpetajat.

«Mulle on see kindlasti tänuväärne, et saan teistega koos alustada, ise luua seda keskkonda,» tõdeb Laanpere, kui istume tema klassis, pärast seda kui ta on ühe suvetööle jäänud õpilasega lõpetanud.

«Meil on siin palju noori ja palju algajaid õpetajaid, saame üksteist toetada. Kui muidu oleme unistanud, et võiks olla kusagil «Noored kooli» oma kool, siis Lüllemäel peaaegu selline ongi.»
Kui palju mõjutab palgaküsimus seda, kas kooli jäädakse või ei?

«Mul on endal see võrdlus olemas, et notaribüroos töötades sain poole rohkem palka, aga lõpuks jõudsin selle tundeni, et mis siis nüüd edasi saab. Et tahan teha midagi, mis on minu jaoks tähenduslik, mis mulle emotsionaalselt annab, ja tunda ennast kasulikuna,» märgib Laanpere.

«Muidugi oleme lennukaaslastega rääkinud, et see õpetaja palk ei ole ikka tööpanusega absoluutselt vastavuses. Tahaks vihastada, aga sel ei ole mõtet.»

Võib-olla palgaküsimusest suuremgi mure õpetajaametis on tema sõnul meeletu koormus, mis kuidagi ühe inimese normaalse tööaja sisse ära ei taha mahtuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles