Päästeamet leidis kõik kümme Võrtsjärvel kanuutanud inimest

Võrtsjärve kaldapealne. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täna ärevust tekitanud asjaolu, et Võrtsjärvel on kaduma läinud viieliikmeline kanuuseltskond, sai õnneliku lõpu. Kaks paatkonda on jõudnud elusalt ja tervelt kaldale.

Täna kell 13.44 teatati, et Võrtsjärvel on paadid ümber läinud ja inimesed võivad olla uppumisohus. Pealtnägija sõnul alustasid kaks paati Õhne jõelt sõitu Tondisaare poole, millel olnud inimestel puudusid päästevestid. Täpsustamisel selgus, et tegemist on kahe kanuuga ja mõlema veesõiduki peal on viis inimest.

Sündmuskohale saadeti päästjad Viljandist, Elvast ja Tõrvandist, päästetöid juhtis Viljandi operatiivkorrapidaja. Otsinguid järvel teostas Tõrvandi paat, Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse paat, Võrtsjärve vabatahtlikud järvepäästjad ja kaks erapaati. Õhus teostas vaatlust Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kopter.

Otsingu- ja päästetöid raskendas tugev tuul ja kõrged lained. Abivajajate päästmist ja märkamist oleks kindlasti kiirendanud erkvärviline päästevest.

Esimene kanuu jõudis Tartumaal Rannu vallas asuvale Tamme paljandile kell 16:10. Kiirabi kontrollis inimesed üle ja abi nad ei vajanud. Teine kanuu seltskond randus samas kohas kaks tundi hiljem. Nende kanuu oli põhja läinud ja nad kasutasid veepinnal püsimiseks aere. Kiirabi kontrollis viimaste tervislikku seisundit, kuid meditsiinilist abi ei vajatud.

Päästeamet tuletab meelde, et õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel, ilmastikuolude mittearvestamine. Riikides, kus on tehtud statistikat kaatrite, paatide, kanuude ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ja nende põhjuste kohta, on jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud nõetekohaselt päästevesti.