Riik lubab kaitseväe eriotstarbelised sõidukid ilma eriloata liiklusse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puksiirkraanad.
Puksiirkraanad. Foto: Liis Treimann

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille järgi saaksid kaitseväe, kaitseliidu ja siseministeeriumi suuremõõdulised eriotstarbelised sõidukid edaspidi liikuda Eesti teedel ilma eriloata.

Liiklusseaduse järgi tohivad kaitseväe, kaitseliidu ja siseministeeriumi eriotstarbelised tavamõõtmeid ületavad sõidukid liikuda teedel vaid eriloa alusel. Majandus- ja kommuniatsiooniminister Juhan Parts märkis eelnõu seletuskirjas, et kuna tegemist on eriotstarbeliste sõidukitega, mis tihti osalevad kiireloomulistel päästeoperatsioonidel üle Eesti, siis veoloa nõuetekohane taotlemine õnnetuskohale õigeaegseks jõudmiseks on praktiliselt võimatu.

Päästeasutustel on tarvis sageli kasutada kõrgendatud maastikuläbivusega Multi-lift süsteemiga varustatud konteinerveokitel kõrgeid konteinereid. Praegu tohivad Eesti teedel ilma eriloata sõita kuni nelja meetri kõrgused sõidukid, kuid sellise veoki kõrgus koos konteineriga ulatub 4,25 meetrini.

Samuti võib kõrgendatud maastikuläbivusega veokitega olla vajadus transportida juhtimis- ja olmekonteinereid, mis on päästjate töökeskkonnaks päästesündmusel ning mille sisekõrgus on 2,00 m. Lähtudes kehtivast sõiduki suurimast lubatud kõrgusest on nimetatud konteinerite transport võimalik üksnes eraldi haagisega. Konteineri haagisele tõstmine peab toimuma aga eraldi kraanaga. Samas ei ole konteineri vedu haagisega ning eraldi kraanaga laadimine maastikul operatiivne ega võimalda päästetöö efektiivset teostamist ja logistilist korraldust.

Kaitseväe ja kaitseliidu sõidukite lubatud kõrguse suurendamine on tingitud eriotstarbelise puksiirkraana kasutuselevõtmisega, mille suurim kõrgus ulatub 4,3 meetrini. Kuna puksiirkraana on võimekas töövahend, on seda kasutatud lisaks kaitseväe ja kaitseliidu ülesannetele ka mitmetel kiireloomulistel päästeoperatsioonidel üle Eesti, näiteks 2010. aastal Ülemiste järvele hädamaandunud Poola kaubalennuki An-26 päästmisel.

Selleks, et tagada marsruudi ohutus, peab sõidukijuht eelnõu järgi olema täpselt informeeritud kõikidest Eesti teedel olevatest kõrgusepiirangutest ning jälgima rangelt kõrgust piiravaid liiklusmärke. Näiteks Tallinnas on Rohu ja Endla tänava raudteeviadukti kõrgusepiirang 3,8 meetrit, Paldiski maantee raudteeviadukti piirang neli meetrit ja Heina tänava raudteeviadukti kõrgusepiirang 4,2 meetrit. Selliseid kriitilisi kohti on teistes suuremates linnades või mujal veelgi, mida peaks kõrgema sõiduki juht rangelt jälgima.

Samuti tahab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kehtestada erinõuded kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris oleva poolhaagise ja poolhaagis autorongi pikkusele. Need on eriotstarbelised sõidukid, mille konstruktsioon ja mõõtmed erinevad paratamatult tsiviilsektoris kasutuses olevatest liiklusvahenditest ning mida kasutatakse militaartehnika, näiteks soomukite või tankide veoks. Näiteks kaitseväe kasutuses oleva poolhaagise kõik teljed on pööratavad ning seetõttu vastavad pöörderaadiused nõuetele. Seega ei tekita sellise autorongiga liiklemine pööretel liiklusohtlikke olukordi ja liikumistrajektoorid jäävad pärisuunavööndisse.

Lisaks kehtestab majandusministeerium täiendava erisuse päästeameti sihtotstarbelisele korvtõstukile, mille pikkus ületab kehtivat suurimat lubatud pikkuse mõõtu 12 mmeetrit ligikaudu ühe meetri võrra. Sõiduk on vajalik päästetöö tegemiseks kuni 54 meetri kõrguselt.

Ohutuse tagamiseks on nii siseministeeriumi kui ka kaitseväe ja Kaitseliidu kinnitusel kõik sõidukijuhid saanud vastava koolituse, kus eritähelepanu on pööratud sõidukite mõõtmetele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles