President Toomas Hendrik Ilves otsustas anda armu sõjaaegsete militaaresemete ebaseadusliku kogumise tõttu vanglakaristust kandvale mehele.
Ilves andis armu militaaresemete kogumise eest karistatud mehele
18. juuni 2012, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President andis armu 1980. aastal sündinud Kristian Kalale, vabastades ta vangistusest tingimisi. Karistusaja lõpuni peab Kala täitma käitumiskontrolli nõudeid.
Tartu maakohus tunnistas Kala mullu märtsi lõpus kokkuleppemenetluses süüdi lõhkematerjaliga seotud kuritegudes ehk lõhkeaine, lõhkeseadeldise olulise osa ja tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle kahe aasta pikkuse vangistuse. Koos varem mõistetud kandmata karistusega pidanuks Kala toonase otsuse kohaselt vangis veetma kolm aastat, kümme kuud ja 17 päeva.
Presidendi kantselei teatel on tegu mehega, kes kogus ebaseaduslikult sõjaaegseid militaaresemeid, mille hulgas oli nii laskemoona kui lõhkeseadeldiste osi.
President vaatas eelmisel nädalal tehtud otsuse kohaselt läbi veel 13 armuandmispalvet, kuid otsustas need jätta rahuldamata. Nii ei saanud presidendilt armu 1977. aastal sündinud Martin Haus, 1978. aastal sündinud Roland Jürjevitš, 1980. aastal sündinud Sergei Korban, 1960. aastal sündinud Hedvig Kullamaa ja 1977. aastal sündinud Ivo Kurm.
Samuti ei saanud Ilveselt armu 1983. aastal sündinud Elmo Mandel, 1963. aastal sündinud Ardi Mandre, 1981. aastal sündinud Virve Oja, 1979. aastal sündinud Maaris Pihu, 1985. aastal sündinud Eduard Silm, 1983. aastal sündinud Pärl Sologub ning 1975. aastal sündinud Sergei Stramtsov ja Parnaus Tsatiashvili.
Viimati andis president armu varavastaste kuritegude eest vanglakaristust kandnud Anti Vaherile eelmise aasta detsembris. Kokku on Ilves alates 2006. aastast armu andnud seitsmele süüdimõistetule.