Venemaa käivitas neljapäeval riigi lõunaosas Armaviri lähedal uue radarijaama, mida Moskva pakkus muu hulgas ka Ühendriikidele viimase Ida-Euroopasse kavandatava raketitõrjesüsteemi asemel, ning ühtlasi lõpetas kahe nõukogudeaegse Ukraina radari andmete kasutamise.
ITAR-Tassi teatel otsustati Krasnodari oblastis asuv radarjaam panna «katselisse lahinguvalvesse» ning «komplekteerida see töötajatega tasemeni, mis võimaldab täita määratletud raketiohtlike suundade kontrolli ülesannet».
Venemaa lõpetas samas Ungari piiri lähedal Mukatševos ja Krimmi poolsaarel Sevastoopolis asuvate Ukraina radarite andmete kasutamise, väites seejuures, et need süsteemid on aegunud ning oleks mõeldamatu, kui Venemaal oleksid radariobjektid NATOsse pürgivas riigis, vahendas uudisteagentuur Reuters.
Ukraina radarite kasutamist sätestanud leppe tühistas Venemaa eelmisel sügisel. Ukraina Kosmoseagentuuri kinnitusel on radarid töökorras ning neid kasutatakse kosmoseseires. Ukraina ametnike sõnul on radarid võimalik integreerida NATO ja Euroopa Liidu õhuseiresüsteemidega.
Ukraina radarid suudavad märgata ballistilisi rakette 1900 kilomeetri kauguselt, nende teeninduspiirkonda kuuluvad Vahemeri, osa Lähis-Idast, Kesk- ja Lõuna-Euroopa ning nende «nägemisulatus» küünib Atlandi ookeani ja Etioopiani.
Seni edastati info Ukraina radaritelt Vene kosmosevägede keskjuhtimiskeskusesse Solnetšnogorskis. Viimased kolm aastat tasus Venemaa radarite kasutamise eest naaberriigile 1,3 miljonit dollarit aastas.
Ehkki radaritest loobumist põhjendati nende aegumisega, on mitteametlikel andmetel põhjuseks hoopis Ukraina pürgimine NATOsse. Venemaa peab enda piiridele liginevat allianssi ohuks.
Venemaa kavatses Armaviri lähedal asuva raadiolokatsioonijaama käiku lasta juba 2007. aasta lõpul, ent avamiskuupäeva lükati aina edasi.
Avalikest allikatest pärit info kohaselt suudab Armaviri radar avastada 4500 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Täielikul töölerakendamisel asendab jaam tulevikus Aserbaidžaani jaama Darjal ja Kasahstani radarijaama Dnepr.
Venemaa, keda ärritas USA kava paigutada oma kavandatava raketikilbi elemente Ida-Euroopasse, pakkus Washingtonile korduvalt asendusena välja sellesama Armaviri radarijaama ning Aserbaidžaanis asuva Qabala radarijaama kasutamise võimalust. USA lükkas need ettepanekud lõpuks tagasi.