Seda, kui populaarne on homme 53. sünnipäeva tähistav Grybauskaite internetiealiste leedulaste seas, näitab tõsiasi, et juba mitme kuu eest tekkis Facebooki tema toetusgrupp, millega on praeguseks liitunud ligi 2000 inimest. Eilseks oli juurde loodud veel kaks talle pühendatud gruppi, ühelgi kuuest vastaskandidaadist sellist poolehoidjate rühma polnud.

Leedu keskvalimiskomisjoni esimees Zenonas Vaigauskas arvas enne üleeile hommikul alanud kandidaatide registreerimist, et kui enamiku rahva toetusega eurovolinik Grybauskaite kandideerib, ei pruugi suur osa ülejäänutest saada kokku isegi hääletusele pääsemiseks vajalikku 20 000 toetusallkirja.

Niipea kui saabus teade, et kuluaarides tükk aega järgmiseks presidendiks pakutud Grybauskaite on vajalikud paberid sisse andnud, tervitas tema otsust ka peaminister Andrius Kubilius.

Ajalehe Respublika teatel on mitu parteid pakkunud, et võivad aidata Grybauskaitel kampaaniat teha. Viimane on abist keeldunud põhjendusega, et raskel ajal ei tohiks raha raisata.

Juhul kui Grybauskaite peaks tõepoolest valimised võitma, tuleb tal endal hakkama saada  volinikupalgast kolm korda väiksema Leedu riigipea töötasuga.

Optimistlikud kandidaadid

Esimesena saabus üleeile valimiskomisjoni dokumente esitama hoopiski Korra ja Õigluse Partei aseesimees Valentinas Mazurionis. Kuigi viimaste küsitluste andmeil võiks Mazurionise poolt hääletada seitse protsenti leedulastest, oli ta uudisteagentuuri ELTA teatel heas tujus ja küsis toetusallkirjade kogumiseks 80 000 lehte.

Miljonimängu juhist seimi spiikriks tõusnud Rahvusliku Ärkamise partei liider Arunas Valinskas teatas endale kandideerimispabereid võttes, et ei saa olla vait, nähes, mis toimub. Valinskase hinnangul tõusevad tema praegused madalad toetusnäitajad kohe, kui valimiskampaania alguse saab.

Kokku seitse

59-aastane erus brigaadikindral Ceslovas Jezerskas aga iseloomustas oma soovi riiki juhtida kindralist presidendiks tõusnud ja Prantsuse viiendale vabariigile aluse pannud Charles de Gaulle’i lausega: «Poliitika on liiga tõsine asi, selleks et jätta see poliitikutele.»

Kandidaatide ritta astus ka Leedu iseseisvuse taastamise järgse aja esimene peaminister ja praegune Põllumeeste Liidu esimees Kazimira Prunskiene. 2004. aasta valimistel sai ta lüüa praeguselt presidendilt Valdas Adamkuselt.

Sarnaselt temaga üritab teist korda riigipeaks pürgida ajakirjanik Vytautas Kundrotas. 2002. aastal, kui võitis hiljem tagandatud Rolandas Paksas, ei saanud Kundrotas kokku kandideerimiseks vajalikke toetusallkirju. Seitsmenda inimesena seadis end eile üles ärimees Jonas Jankauskas.

Lisaks mainitutele pakkus Tööerakond välja enda aseesimehe Loreta Grauziniene nime. Partei juht Viktor Uspaskich jõudis ka juba teatada, et tema arvates saaks Grauzinienest parem president kui favoriidiks peetavast Grybauskaitest.

Samas pole Tööerakond teda veel esitanud. Nimelt kuulis Grauziniene ELTA andmeil sellest ideest alles partei eestseisuse neljapäevaõhtusel koosolekul ning tahab veel pisut järele mõelda ja perekonnaga nõu pidada.

Avaldusi presidendiks kandideerimiseks võtab Leedu keskvalimiskomisjon vastu 13. märtsini. Ajalehe Verslo Zinios väitel võivad aga Grybauskaite tõsiseimateks vastasteks osutuda kaks poliitikalegendi, kes pole kandideerimisest teatanud – nimelt sotsiaaldemokraadist endine president Algirdas Brazauskas ja praegu europarlamendis tegutsev konservatiiv Vytautas Lands­bergis.

Leedu valimised

•    Leedu presidendivalimiste esimene ring toimub 17. mail; kui selle käigus võitjat ei selgu, toimub 7. juunil teine ring.
•    Eilse seisuga soovis riigipeaks kandideerida seitse inimest: erukindral Ceslovas Jezerskas, Korra ja Õigluse Partei esimees Valentinas Mazuronis, ajakirjanik Vytautas Kundrotas, ärimees Jonas Jankauskas, endine peaminister Kazimira Prunskiene, eurovolinik Dalia Gry­bauskaite ja seimi spiiker Arunas Valinskas.