Ehituse üha süvenev madalseis toob juurde tuhandeid töötuid

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu 12 protsenti vähem kui 2007. aastal, mahud langevad aga jätkuvalt ning see võib tänavu juurde tuua kümneid tuhandeid uusi tööotsijaid.



Keskmisest enam vähenes statistikaameti andmetel mullu hoonete ehitamine. Majanduse üldise jahenemise ja pankade karmimate laenutingimuste tõttu on uusi elamuehitusprojekte alustatud vähem.



Mullu väljastati ehitusluba 5500 eluruumi ehitamiseks, mis on üle kolmandiku vähem kui aasta varem. Mahtusid suutsid kasvatada vaid välismaal tegutsevad Eesti ettevõtjad, kusjuures ligi kümne protsendi suurune kasv tuli seal just hooneehitusest.



Samas on välisriikidesse tehtud ehitusmahtude mõju kogu ehitustegevusele väga väike – vaid kuus protsenti kogumahust.



Ehitisregistri andmetel lubati mullu kasutusse 5300 uut eluruumi ehk 1773 eluruumi vähem kui aasta varem. Nagu on viimaste aastate üldine trend, asus ligi kolmveerand valminud eluruumidest korter­elamutes ning iga teine eluruum oli kahe- või kolmetoaline.



Võrreldes 2007. aastaga suurenes eluruumide keskmine pind, mis oli tingitud ühepereelamute osatähtsuse kasvust. 2008. aastal valminud eluruumi suurus oli keskmiselt 86 ruutmeetrit, aasta varem 80 ruutmeetrit. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid pealinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.



Konjunktuuriinstituudi uuringud näitavad, et ehitusettevõtete kindlustunne on väga väike. Tööjõu nappuse probleem on kadunud ja asendunud nõudluse puudusega.



58 protsenti ehitusfirmasid plaanib järgneva kolme kuu jooksul oma töötajate arvu vähendada. Ehitustööde hinnad jätkavad langemist – 56 protsenti ettevõtjatest usub, et peab järgnevatel kuudel hindu alandama.



Ehitusettevõtete liidu tegevjuht Indrek Peterson kinnitas tulevikust kõneldes, et liigutakse selgelt allapoole ja ehitusturu langus süveneb.



Kui midagi ette ei võeta, kaotab tänavu ehituses tema hinnangul töö 40 000 – 45 000 töötajat. Kuid töökohad ei kao mitte ainult ehituses, vaid ka sellega seotud valdkondades, nagu ehitusmaterjalide tööstus, projekteerimine, transport ja logistika, jae- ning hulgikaubandus. Liit kavatseb neil päevil edastada valitsusele oma ettepanekud ehitussektori päästmiseks.



NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak ütles, et ehitusmahtude nii suur vähenemine oli ennustatav. Eriti hull on olukord tema hinnangul hoonete ehitamise osas, kus aasta lõpus vähenesid mahud üle neljandiku ja vähenevad tänavu kindlasti veelgi.



Elamuehitus on samas töömahukam kui rajatiste püstitamine.



Ta lisas, et rajatiste ehitamise osas on ehitajatel säilinud usk ja lootus, et valitsus suudab laenu abil lahendada Euroopa Liidu toetuste kasutusele võtu ja see valdkond ehk nii palju ei kuku.



Aaki sõnul saab seis Eesti ehituses paremaks muutuma hakata alles siis, kui kogu maailmas hakkab üldine majandussurutis vähenema. «Praegu selliseid märke näha ei ole,» tõdes ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles