Galerii: parimad koolilõpetajad Kadriorus presidendi juures
20. juuni 2012, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna võttis president Toomas Hendrik Ilves Kadrioru roosiaias vastu selle aasta parimad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide lõpetajad.
«Üllatuslikult tuli see kuldmedal lõpuks ära – oli küll suur unistus, aga ei tahtnud kuidagi alguses tulla,» rõõmustas Kärdla ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Kaisa Roots. «Viimastel kuudel oli see ikka väga suur töö, pingutasin tõsiselt ja käisin enne eksameid veel asju järgi vastamas, et ikka viied saada.»
Rootsil on plaan minna õppima Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogiat.
«Kuldmedal annab väikese eelise, aga sinna on suur konkurents kah,» lisas ta. «Ütleme, et olin kuskil 12-13 aastane, kui ma juba teadsin, et tahan minna geenitehnoloogiat õppima. See on väga pikka aega olnud kõige südamelähedasem.»
Rootsi sõnul on tal jäänud mulje, et koolikaaslastest kisub poistel rohkem reaalainete poole ja tüdrukutel humanitaarainete poole. «Aga jäi mulje, et pool lendu läheb tehnikaülikooli,» lisas Roots.
Juri Petruhhin sõitis kohale Kohtla-Järvelt. Sealse ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud noormees tunnistab, et tema jaoks väga heade hinnetega lõpetamine keeruline ei olnud.
«Kõige keerulisem oli inglise ja eesti keel,» märkis ta siiski.
Petruhhinil on soov minna edasi Tartu Ülikooli õppima geograafiat.
«Ma võtsin osa olümpiaadist ja saan sinna tasuta,» kinnitas ta. «Olen seda juba 5 aastat või rohkem õppida tahtnud. Mulle meeldivad riigid, kultuur ja nii edasi.»
Petruhhin on mõelnud ka välismaale õppima minemisele, kuid enda sõnul seda teha ei taha.
«Siin meeldib rohkem. Võib-olla vahetusõpilaseks läheks, aga rohkem pole mõtet,» lausus Petruhhin. Tartus on tal juba tuttavad ees, mistõttu poleks Kohtla-Järvelt Tartusse kolimine väga keeruline.
Tallinna Tehnikakõrgkooli väga hästi lõpetanud Signe Grabbi sõnul tähendab presidendi vastuvõtt tema jaoks väga palju ja ta valis tänase koolilõpupeo asemel Kadrioru roosiaia.
«Sest kunagi ei tea, võib-olla saab tulevikus veel tulla presidendi vastuvõtule, aga siis ei pruugi enam olla sama president,» lausus ta.
Küsimusele, kas väga heade tulemustega lõpetamine oli ka väga raske, vastas tehnoökoloogia eriala lõpetanud Grabbi, et koolis oli kõige raskem tehnilise poole mõistmine.
«Samas olid meil suureks abiks ekskursioonid, kus nägime jäätmekäitlusjaamades, millised on need masinad ja kuidas nad toimivad,» sõnas Grabbi. Tema sõnul olid kursusel enamus tüdrukud.
Grabbi rääkis, et peale kooli lõpetamist tööle saada ei ole lihtne – otsinud on ta juba kaua, kuid hetkel veel midagi ei paista.
«Harjumaal on töökohta raskem saada kui Ida-Virumaal või Lõuna-Eestis,» rääkis ta oma eriala eripäradest. Ühes on ta kindel – välismaale ei kipu.
«Tahaks Eestis asju paremaks muuta,» kinnitas Grabbi. «Kõik ei saa minna välismaale.»
Seevastu Tallinna Läänemere gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Ilja Kužnetsov soovib küll välismaale minna ja seal majandust õppida.
«Planeerin õpinguid jätkata Inglismaal, kuna mulle meeldib sealne elu, aga keegi ei ütle, et ma ei tule tagasi,» rääkis ta. «Mul on siin pere ja sõbrad.»
Keelekümblusklassis õppinud Kužnetsov tunnistas, et alguses oli tal raske, kuna eesti ja inglise keelt oli väga palju.
«Aga kõik läks ajaga lihtsamaks,» sõnas ta ning tundis heameelt, et tema vanemad, kes ise eesti keelt ei räägi, valisid talle selle klassi. «Nüüd on võimalusi jätkata õpinguid siin ja välismaal.»