Eelmisel aastal esitasid pagulased Eestile 67 varjupaigataotlust, millest 19 rahuldati, mõlemad näitajad on Euroopa Liidu liikmesriikide kõige madalamad.
Eesti on varjupaigataotluste ja nende rahuldamiste arvult Euroopa Liidu viimane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsis esitati samal ajal ligi 30 000 ning Lõuna-Aafrika Vabariigis 107 000 varjupaigataotlust. Meelis Niine rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni Tallinna büroost märkis, et Eestisse pole suurt pagulaste tungi, kuna siin pole välismaalaste kogukondi ning ka keelekeskkond on teine. Seetõttu on Eestis varjupaika palunud ning saanud peamiselt endiste Nõukogude liiduvabariikide kodanikud – venelased, ukrainlased, valgevenelased ja grusiinid.
Varjupaigataotlejad elavad sel ajal kui nende taotlust läbi vaadatakse Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama küla lähedal metsade vahel vastuvõtukeskuses. Keskmiselt viibitakse seal kolm kuni kuus kuud, kuid rekord on olnud kaks aastat, misjärel kohtus lõplikult kaotanud varjupaigataotleja Eestist lahkus. Rahuldatakse umbes iga viies taotlus, teised saadetakse Eesti riigi tagasi oma kodumaale. 20 aastaga on Eestis varjupaiga saanud umbes 60 põgenikku. Varjupaigataotluste rahuldamiseks pole kehtestatud kvoote, kuid riik peab kontrollima ning veenduma, et varjupaigataotleja oma kodumaal tõesti tagakiusatud või ohus on. Seetõttu pole harvad ka kohtuvaidlused riigi ja varjupaigataotlejate vahel.
Algselt saab pagulane kolme-aastase elamisloa, mida vajadusel pikendatakse. Eesti paistab silma sellega, et meie seaduste kohaselt on võimalik inimeselt pagulase staatus ära võtta ning kodumaale tagasi saata. Seda seni siiski rakendatud pole.
Niine sõnul ei ole teada, kui palju pagulasi praegu Eestis viibib.
Rahvusvahelise kaitse saanud isikule antakse elamisluba üheks või kolmeks aastaks sõltuvalt kaitse liigist. Antud aja lõppedes vaadatakse isiku juhtum uutesti läbi, et hinnata, kas rahvusvahelise kaitset pikendatakse või mitte. Elamisloa kehtivuse ajal kehtivad isikul samad õigused nagu teiste Eestis resideeruvatele välismaalastele, sealhulgas reisimine ning Eestist eemalviibimine teatud aja jooksul. On esinenud juhtumeid, kus isik on pärast kaitsesaamist liikunud Põhjamaadesse, kuid erinevatel põhjustel on neist enamus siiski pöördunud tagasi Eestisse. Kui isik naaseb kodumaale või läheb sinna nt puhkuse reisile, siis tema rahvusvaheline kaitse tühistatakse.