Täna avaldatud ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti aruande kohaselt lisandus eelmisel aastal 800 000 pagulast, peamised lähteriigid olid Elavandiluurannik, Liibüa, Somaalia ning Sudaan.
Eelmisel aastal lisandus maailmas 800 000 pagulast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii suurt pagulaste hulka pole alates 2000. aastast juurde tulnud. Kokku oli maailmas eelmise aasta lõpul 15,2 miljonit pagulast, lisaks 26,4 miljonit siseriiklikult ümberasustatud isikut ja ligi 900 000 asüülitaotlejat.
ÜRO andmetel viibib 80 protsenti pagulastest arengumaades, kus asukohariigid ei suuda neid iseseisvalt ilma rahvusvaheliste organisatsioonide abita aidata.
«Enamik pagulasi pole mitte Euroopas, vaid arengumaades Aafrikas ja Aasias, oma kodumaade naaberriikides,» rääkis rahvusvahelise migratsiooniameti (IOM) Eesti juht Hans Petter Boe täna Tallinnas pagulaspäeva puhul Tammsaare parki püstitatatud telgis.
Tema sõnul peaksid riigid ja organisatsioonid aitama iga inimest, kes on sunnitud oma kodudest põgenema sõjaliste konfliktide või tagakiusamise eest. Boe hinnangul saavad arenenud riigid, nende seas ka Eesti pagulaste abistamiseks veel palju ära teha ning Eesti panus kasvab.
Sõdade, tagakiusamise, näljahädade ja loodusõnnetuste eest põgenetakse enamasti lähimasse või turvalisimasse naaberriiki. Nii on Afganistani sõjapõgenikud liikunud naaberriikidesse Pakistani (1,7 miljonit) ja Iraani (900 000). Suurim arv põgenikke pärinebki Afganistanist (2,7 miljonit), järgnevad Iraak (1,4 miljonit) ning Sudaan (1,1 miljoniga).
Igas minutis tuleb juurde kaheksa pagulast ehk 11520 inimest ööpäevas. Kolm neljandikku pagulastest on pidanud kodumaalt eemal olema üle viie aasta.
«Konfliktide ning seetõttu ka pagulas-staatuse venimajäämine ja pikk kestvus on tõsine probleem. Pagulased ootavad laagrites või linnades aastaid konfliktide vaibumist ning kodumaale naasmist,» rääkis ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNCHR) töötaja Juni Berglund.
Ta tõi välja, et pagulaste seas on pooled alaealised ning lapsed on UNCHRi suurim prioriteet, kuna nad sõltuvad oma vanematest, ei saa end ise aidata, on ka orbe.