Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani, professor Jaan Ginteri hinnangul ei ole Harju maakohus jõudnud maadevahetuse protsessil õigeksmõistva otsuseni tõendeid põhjalikult kaalumata ning otsuse edasikaebamisel peab prokuratuur suutma väga hästi näidata, milles seadusega lubatud maadevahetuse ebaseaduslikkus siis seisnes.
Ginter ütles Postimehele, et kuigi kohtuotsuse aluseks oleva materjali läbitöötamiseta on võimatu hinnata kohtu põhjendusi, võib ka ainult kohtuotsuse tekstile ja seni avaldatud materjalidele toetudes öelda, et kohus ei ole õigeksmõistva otsuseni jõudnud ilma tõendeid põhjalikult kaalumata.
«Muidugi võiks otsus olla paremini süstematiseeritud ja kergemini jälgitav. Ilmselgelt on otsuse kirjutamiseks kohtunikul aega nappinud ning sellega võib ka ilmselt põhjendada näiteks seda, miks on otsuses seitsmel korral kirjutatud «süütuse presumtsioon», aga mitte kordagi ei ole juttu «süütuse presumptsioonist»,» lausus ta.
Materjali selleks, et kõigutada siseveendumust, mis on vajalik inimese kuriteos süüdimõistmiseks, on Ginteri sõnul otsuses kajastatud hulgi. «Kohati võib jääda mulje, et kohus on asunud kasutama sama taktikat, mida kaitse süüdistusele ette heitis, et esitatud on liiga palju detaile ja mitte igal pool ei ole näidatud, kuidas just üks või teine detail mõne konkreetse prokuratuuri esitatud tõendi kasutamise lubamatuse põhjustab,» märkis ta.
Tema sõnul jääb loota, et süüdistuse poolel on piisavalt energiat ja head tahet oma apellatsioonis näidata, et süüdistuse tõendamiseks vajalike jälitustoimingute puhul on kõigist seadusega ette nähtud tingimustest kinni peetud.
Samuti tuleks prokuratuuril näidata Ginteri kinnitusel ka seda, milles konkreetselt seisis seaduses lubatud maadevahetuse vormistamise ebaseaduslikkus, või siis loobuda edasisest maksumaksja raha kulutamisest menetlusele, kus siiski ei ole seaduslikke tõendeid kuriteo toimepanemise kohta leitud.