Inimkaubanduse probleemidega tegeleva UNICEF Eesti tegevjuht Toomas Palu on USA inimkaubanduse raporti suhtes skeptiline, sest tal pole tal aimugi, milline mittetulundusühing võis raportööridele nii detailseid andmeid edastada - teadaolevalt ei oma sellist ülevaadet isegi politsei- ja piirivalveamet.
«Ma arvan, et need asjad on paljuski emotsionaalsed. Ma tahaks arvata siiski seda, et see asi siiski nii hull ei ole,» ütles Palu USA välisministeeriumi raportit hinnates. «Ma ei usu neid andmeid. Ma arvan, et nad teevad üldistusi Ida-Euroopa ja Baltikumi kohta. Need andmed ei ole täpsed, sest oleme hoidnud kogu aeg seda oma tähelepanu all.»
«Ma toon sellise näite, et 15 aastat tagasi üks Eesti perepsühholoog käis Skandinaavia seminaril ja ütles, et Eestis on 3000 lapsprostituuti. See number tiirleb meedias ja inimeste peades siiamaani. Kui mõni Rootsi või Norra parlamendiliige minuga kokku saab, siis küsib, et kas neid tõesti on teil nii palju. Ei olnud siis ja ei ole ka praegu,» ütles Palu.
UNICEF Eesti tegevjuhi sõnul ei näita igapäevapraktika seda, et Eestis toimuks või eestlastega leiaks välismaal aset räiged inimkaubanduse juhtumeid. «Meie poole pöördutakse küll väga palju, aga põhiliselt on need seotud lahutusega, lastega või rahadega,» ütles Palu.
Sagedased on juhtumid, kus eestlannad on välismaal abiellunud, saanud lapse, ent sattunud siis pereprobleemidesse. Klassikalise inimkaubanduse jooned sellistel puhkudel puuduvad, kuid inimesed vajavad abi võõra kultuurikeskkonna ja juriidiliste nüanssidega toimetulekuks. Seda sageli ka tööalastes küsimustes näiteks siis, kui pole kätte saadud välja teenitud töötasu.
«Tavainimeste teadlikkus on madal. Nad ei tea ohtudest – lepinguid ei loeta läbi ja keelt ei osata,» iseloomustas Palu. «Postsotsialistlikus ühiskonnas väga hästi ei aduta, kuidas inimesi võidakse ära kasutada.»
UNICEF Eesti on tegelenud sellega, et inimkaubanduse alane teadlikkus kasvaks juba õpilastes. Selleks on antud välja kaks trükki koolidele mõeldud õppematerjale, mis räägivad inimkaubanduse ennetamisest, õpilasvahetusest ja töövahetusest.
Palu on USA raportiga ühel meelel selles, et valitsus ei tegele inimkaubandusega piisavalt. Tema sõnul võiks inimkaubanduse problemaatika viia sisse õppekavadesse ja tundidesse.