Indrek Sirk: bussifirma peab vigastatud reisijale hüvitist maksma

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Sirk
Indrek Sirk Foto: Kaarel Tigas / Õhtuleht

Bussis kukkudes raskelt viga saanud inimesel on õigus taotleda raviraha liikluskindlustusest ning suuremate kannatuste puhul ka moraalse kahju hüvitist bussifirmalt, ütles liiklusasjadega tegelev vandeadvokaat Indrek Sirk.

«Inimesed ei ole sageli teadlikud, et kui nad on saanud liiklusõnnetuses tervisekahjustuse, on neil õigus nõuda lisaks otsesele varalisele kahjule – näiteks ravikulud, kulutused ravimitele või saamata jäänud töötasule – ka mittevaralise kahju hüvitist. Seadus ütleb, et see on mõistlik rahasumma, mis peaks korvama valu ja vaeva, mida inimene pidi taluma kehavigastuse tõttu,» rääkis Sirk.

Bussis kukkumised on tema sõnul erilaadsed, sest vastutus süüta kannataja ees on bussifirmal igal juhul – hoolimata sellest, kas bussijuht on toimunud avariis süüdi või mitte. «Ainus võimalus hüvitisest keelduda on siis, kui reisija ise oleks midagi valesti teinud - näiteks roninud bussiaknast sõidu ajal välja ja seetõttu viga saanud,» selgitas Sirk.

Sirk rõhutas, et bussis kukkumise korral on tegu liiklusõnnetusega ka juhul, kui kaks sõidukit kokku ei põrka, sest kahju on tekkinud sõiduki liikumise tagajärjel. Seega on see liikluskindlustuse juhtum.

«Kõige tähtsam sellistes situatsioonides on fikseerida kohe õnnetus, öeldes bussijuhile ja teatades politseisse,» soovitas Sirk.

«Teiseks tuleb fikseerida vigastused, selleks võtta traumapunktis või arsti juures dokumendid. Eelkõige räägime ikkagi juhtumitest, kus inimene kohe vajab arstiabi. Kui tegu on kergema kukkumisega, näiteks põrutusega, siis see vaev, mis tuleb näha hüvitise saamiseks, on ilmselt suurem, kui hüvitis, mis sellest saadakse.»

«Kui inimene kukub mittekontaktse liiklusõnnetuse tagajärjel, siis on äärmiselt oluline, et oleks tunnistajaid,» lisas Sirk. Tema sõnul on siiski oluline teha selgeks, kes vastutav on - see ei mõjuta kindlustusest raviks saadavaid hüvitisi, küll aga võib rolli mängida tsiviilkorras hüvitise määramisel.

Kohtuväliselt või kohtu kaudu

«Ühistranspordis kehtib reisijateveo leping, mis tähendab, et vedaja peab toimetama ohutult reisija sihtkohta. Sellest lähtuvalt on igal viga saanud reisijal õigus mittevaralise kahju hüvitisele õigus.»

Ettevõte saab kannatanuga sõlmida ka võlaõigusliku kokkuleppe, milles kirjas hüvitise suurus, maksmise tähtajad. Seejärel kohtust kannatanu lisa küsima enam minna ei saa, aga sel juhul ei kulu ka pooltel kohtus käimisele aega ja raha.

Sirk, kes liiklusõnnetustega tegeleb, ütles, et tema praktikas on selliste kokkulepete sõlmimine tavaline: «Vahel olen süüdlase, vahel kannatanu poolel, aga aitan selliseid kokkuleppeid sõlmida igal aastal kümneid.»

Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb maakohtusse esitada tsiviilnõude hagi. Raskema vigastuse tekkimise korral saab tsiviilhagi esitada ka kriminaalmenetluse raames.

Kuna seaduses on kirjas, et hüvitis peab olema mõistlik, siis pole kirjas konkreetset summat, vaid arvestatakse juhtunut, vigastuse raskust, üleelamisi.

«Hüvitised, mis liiklusõnnetuses viga saanud inimesed saavad, jäävad suurusjärku umbes 5000 eurot, veidi siia-sinna. See väga palju sõltub ka sellest, kui rasked inimese vigastused olid. Näiteks kui inimene sai lihtsalt põrutuse, ei pruugi ta üldse hüvitist saada. See peab olema inimest nii mõjutanud, et ta vajas haiglaravi, luumurrud ja muud vigastused,» selgitas advokaat.

«Meie kohtute väljamõistetud summasid ei saa kindlasti nimetada rikastumise allikaks, pigem tunduvad need kannatanutele liiga väikesed,» tõdes ta.

«Näiteks eelmisel aastal oli mul üsna sarnane situatsioon TAKiga, kui samuti järsult pidurdanud bussis inimene kukkus, sai raske tervisekahjustuse, alustati kriminaalmenetlust. TAK keeldus kahju hüvitamast, kuid kohus mõistis selle hiljem välja,» rääkis Sirk.

«Sõltumata sellest, kas konkreetses situatsioonis bussijuht on süüdi või mitte, siis oleks loogiline, et teenusepakkuja võtaks kannatanuga ühendust, avaldaks talle kahetsust või pakuks kasvõi moraalset tuge. Paljud ei tea ju sedagi, et neil võimalik kindlustusest raha saada – pensionärid ostavad oma raha eest apteegist ravimid ja rendivad kargu, ega tea, et kindlustus otsesed ravikulud hüvitab,» nentis ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles