Ühe tunniga õnnelike õpetajate gümnaasiumisse

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Jaak Aaviksoo.
Haridusminister Jaak Aaviksoo. Foto: SCANPIX

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kinnitas eile enne valitsuskabinetti hariduskorralduse ajakohastamine kava tutvustama minekut, et jõuga ei hakata koole kinni panema, kuid investeeringute suunamisega antakse selgelt märku, millistel koolidel nähakse kaugemat tulevikku.


«Meie suund on tugevate gümnaasiumide eelisarendamisele, ja selge, et prioriteet tuleb investeeringute osas valida,» ütles Aaviksoo. «Tahaks tõesti näha, et kui järgmine finantsperiood (Euroopa Liidus) lõpeb, siis on kõigis maakondades vähemasti üks tugev kordatehtud gümnaasium, kus oleks vähemalt kolm paralleelklassi ja kuhu saaks koondada kõik selle piirkonna vähegi motiveeritud võimekamad õpilased,» lausus minister.

«Koolivõrgu tahaks teha umbes nii, et ükskõik, kus Eesti osas laps elab, pääseb ta keskkooli tunni ajaga. See on päris pikk tee, umbes 30–40 kilomeetrit, ja see poleks väga tihe koolivõrk,» selgitas Aaviksoo põhimõtet. Haridusminister lisas, et investeeringuid tuleb teha koolidesse, kus on näha, et kool püsib järgmised 30–50 aastat.

Aaviksoo ei öelnud küll, et gümnaasiume ja põhikoole hakataks sundkorras lahutama, kuid eri kooliastmete raha tuleb tema sõnul tuleb lahku viia. «Need, kes ei taha seda teha, arvavad, et see pole võimalik, aga see on puhtalt raamatupidamisliku metoodika küsimus,» avaldas minister veendumust.

«Teised riigid suudavad teha funktsioonipõhist raamatupidamist, miks siis meie ei peaks suutma?!» imestas Aaviksoo. «Euroopa Liit eeldab juba hulk aega sellist raamatupidamist, aga meil on praegu nii, et kui kooli nimi on gümnaasium, on kõigi kooliastmete kulud seal ühes potis.»

Kooli rahakotis peaks ministri sõnul valitsema selgus, kui suur osa haridusrahast läheb õpetajate palkadeks ja koolituseks ning kui palju muude kulude katmiseks.

«Meil läheb haridusrahast 40 protsenti õpetajate palkadeks, Soomes 53 ja Euroopas keskmiselt 60,» võrdles Aaviksoo. «Meil kulub 60 protsenti väga paljude asjade peale, mis ei ole kõige tähtsamad. Õpetaja peab olema rahastamise mõttes kesksel kohal,» kinnitas haridusminister.

«Kõigepealt katame õpetaja vajadused, siis vaatame, mida muud saab teha. See, kas meil on klassiruum värvitud eile või viis aastat tagasi, mõjutab hariduse kvaliteeti palju vähem kui õnnetu või rahulolematu õpetaja,» nentis minister. «Oleme üle pingutanud kulutustega muude asjade peale!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles