Eesti soovib 2014. aastast gümnaasiumi võõrkeele riigieksamitena kasutusele võtta rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamid, mis võimaldavad nende sooritajatel välismaale õppima asuda.
Võõrkeele riigieksami tulemused muutuvad rahvusvaheliselt tunnustatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on juba alustanud eri osapooltega läbirääkimisi, et hakata 2014. aastal võõrkeele riigieksamina kasutama Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal koostatud vastava keele kui võõrkeele eksameid. Sellise eksami edukas sooritamine annab Eesti õpilasele rahvusvahelise keeleoskustunnistuse ehk sertifikaadi,» rääkis haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.
Ta selgitas, et riik ostaks eksamid sihtkeele riigist sisse, mitte ei koostaks neid Eestis ning püüaks pärast neile rahvusvahelist tunnustust taotleda.
Juba praegu on Eestis 12 kooli, mis õpetavad saksa keelt keelediplomi programmi alusel ning neis õppivad gümnasistid on riigieksamina sooritanud Saksa keelediplomi II astme eksamit ning saanud vastava rahvusvahelise sertifikaadi. Eksam on koostatud ja arendatud Saksamaal ning ka Eesti õpilaste töid analüüsitakse ja hinnatakse seal. Mitu aastat on riik seda õiguslikult tunnistanud. Sarnase võimaluse pakkumine ülejäänud koolidele ning teiste keelte õppijatele oleks loogiline areng.
Tenderi sõnul tähendab rahvusvaheliste eksamite sisseostmine, et Eesti peab arvestama neile esitatud rangete nõuetega, mis eri võõrkeelte puhul on need erinevad. Probleem on ka kõige populaarsema võõrkeele, inglise keele eksami üleviimisega rahvusvahelisele standardile.
Kitsaskohtadena nimetab Tender enamiku inglise keele testide ja sertifikaatide lühikest, kolme aasta pikkust kehtivust, kõrget hinda ning rangeid nõudmisi eksami vastuvõtjate ehk õpetajate suhtes.
Tähtajatult kehtiv Cambridge’i test eeldab eksami vastuvõtjalt keeleoskuse taset, mis on kaks astet kõrgem kui sooritaja oma..
«Näiteks B2 taseme eksamil peab vastuvõtja tase olema C2, see on äärmiselt range nõudmine! Seega vajame aega ja raha õpetajate, testi vastuvõtjate koolitamiseks, nende keeletaseme tõstmiseks. Lisaks on inglise keele testide hind kõrge, läbirääkimiste jooksul selgub, kas Eestil on võimalusi teatavateks soodustusteks,» selgitas Tender.
Ta lisas, et ministeerium jätkab võimaluste otsimist rahvusvaheliste inglise keele eksamite kasutamiseks, kuid enne 2016. aastat need koolidesse ei jõua. On ka võimalus arendada-koostada inglise keele riigieksamit (nii B1 kui ka B2 taseme testi) Eestis koostöös rahvusvaheliste testiekspertidega, kuid selle tõenäosust pidas Tender «teoreetiliseks.» Kui aga teiste võõrkeelte riigieksamid asendatakse 2014. aasta rahvusvaheliselt tunnustatud keeletestidega, siis peab Tender otstarbekaks ka inglise keele B1 ja B2 taseme riigieksamid, mida kasutataks kuni rahvusvaheliselt tunnustatud testi.
«Oluline on järgida võrdse kohtlemise printsiipi! Senise nelja võõrkeele eksami (inglise, saksa, prantsuse ja vene keel) asemel valmistaks riik ette inglise keele B1 ja B2 taseme eksami,» märkis Tender.
Saksa, prantsuse ja vene keelt õppivatel noortel oleks alates 2014. aastast võõrkeele riigieksami sooritamise eel valida B1 ja B2 taseme vahel. Praegused, Eestis koostatavad eksamid kaoksid sellega ära. Põhjuseks nii vajadus säilitada eksamite taset ja võrreldavust ning rahapuudus.
«Kahe paralleelse süsteemi ülalpidamine: ise võõrkeele riigieksamite arendamine ning samal ajal rahvusvaheliste keeleeksamite sisseostmine käiks riigile selgelt üle jõu! Õpilasele jääb valik, kas ta läheb B1 või B2 taseme eksamile,» sõnas Tender.
Rahvusvaheline võõrkeeleeksam gümnaasiumi lõpetades oleks tasuta, praegu maksavad sellised testid sadu eurosid. Ministeerium kaalub ka võimalust tunnustada ka mõningaid teisi rahvusvahelisi B-taseme võõrkeeleeksami tunnistusi.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo käis eilsel pressikonverentsil välja idee, et õpilased, kes on varem mõne tunnustatud keelesertifikaadi saanud (näiteks välismaal vahetusõpilasena viibides, välismaal elanutena või lihtsalt keeletesti sooritanuna) saaksid oma tunniplaanis vastava keele asendada mõne muu aine tundidega. Tender kinnitas, et tegemist polnud ministri uitmõttega vaid et seda kava on ministeeriumis arutatud ning et selleks on vajalik õiguslik raamistik olemas nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kui ka riikliku õppekava näol.