Teiste parlamendierakondade poliitikud ei kiirusta toetama Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Tõnis Lukase ettepanekut muuta riigikogu valimistel avatuks parteide üleriigilised nimekirjad.
Poliitikud ei kiirusta Lukase ettepanekut toetama
24. juuni 2012, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni kuuluv reformierakondlane Väino Linde jäi ettepaneku suhtes ettevaatlikuks, öeldes, et kindlasti arutab komisjon seda sügisel, kui jätkatakse e-hääletamise korraldust täpsustava eelnõu menetlemist. «Põhimõttelised muudatused vajavad põhjalikku analüüsi, alles pärast seda saab kujundada seisukoha,» lausus ta.
Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühma aseesimees Eiki Nestor märkis samas, et tema toetab senise süsteemi säilitamist, kuna see võimaldab parlamenti pääseda ka vähem tuntud inimestel, nende seas enamatel naistel ja noortel poliitikutel.
Lukase ettepanek aitaks tema sõnul aga neid, kes on küll valijate seas populaarsemad, kuid kes saavad oma erakonnas toimuval sisehääletusel üldnimekirjas nigela koha. «Kui Lukase seisukohast asja vaadata, siis ma saan aru, miks ta on sellise ettepaneku esitanud,» ütles Nestor.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud.
Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.
Lukas soovib aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Seega pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi.
Vastava muudatusettepaneku esitas Lukas riigikogu menetluses olevale ja peamiselt e-hääletamise korda täpsustavale eelnõule. Lukas ütles, et parlamendi põhiseaduskomisjon soovitas ettepaneku küll tagasi võtta, et mitte takistada uue teema sissetoomisega teiste valimisseaduse muudatuste planeeritud vastuvõtmist, kuid sellega ta ei nõustunud.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil.