Keeleteadlane: inglise kirjakeelt on varemgi lihtsustada püütud

Urmas Neeme
Urmas Neeme
:

Inglise keele hääldust ja kirjapilti on püütud juba sadu aastaid paremini ühitada, leiab keeleteadlane Enn Veldi kommenteerides Allan Kiiski ettepanekut inglise keele ortograafia reformimiseks eesti keele eeskujul.

«Tegemist on loogilise püüdlusega taas kokku viia inglise keele hääldus ja kirjapilt. Inglise keele ajalugu on umbes tuhat viissada aastat pikk. Antud puhul on küsimus pigem sellest, kas radikaalne inglise õigekirja reform võiks olla edukas. Eks aeg näitab. Ettepanekud inglise keele õigekirja lihtsustada läksid eriti moodi 20. sajandil,» rääkis Tartu Ülikooli inglise keele ja angloameerika keeleteaduse dotsent, filoloogia kandidaat Enn Veldi.

Inglise keele õigekirja on edukalt reformitud aastasadu, olulisemate edukate õigekirjareformidena tõi Veldi välja Samuel Johnsoni sõnaraamatu Inglismaal 1755. aastast ja Noah Websteri tegevuse Ameerika identiteedi loomisel õigekirja abil 18. sajandi lõpul ning 19. sajandi algul. Veldi sõnul on on inglise õigekirja ajalugu käsitlevates uurimustes õigekirja lihtustavatele reformidele pühendatud eraldi peatükk.

«Vanainglise kirjaviis oli algselt foneetiline, nüüdisaegse kirjapildi kujunemine, häälduse ja kirjapildi lahknemine, on mõistetav ainult inglise keele ajaloo asjatundjatele,» ütles ta.

Veldi kinnitusel peavad ka emakeelsed kõnelejad inglise keele õigekirja omandamisega tõsist vaeva nägema, sest neilgi tuleb lisaks tähtedele selgeks õppida hääldusmärgid ning inglise keele lihtsaks pidamine on levinud eksiarvamus.

«Probleemne on ka põhimõte, et kirjapilt ja hääldus peavad keeles kokku langema. Kujunenud kirjapildi kasuks räägivad näiteks sõnad, mille hääldus on sama, kuid kirjapilt erineb näitekstale «jutt» ja tail «saba»,» selgitas Veldi.

Tema hinnangul kujuneks omaette probleemiks inglise keele häälduse märkimisväärne varieerumine. Lisaks hääldusele on erinevusi ka Briti, Ameerika ja Austraalia õigekirja standardites.

«Elava keelena on inglise keel ja ka selle õigekirja norm pidevas muutumises, ka praegu. Ka on inglise keelel palju erinevaid keelekujusid, seda nii geograafiliselt kui sotsiaalselt. Erinevate keelekujude prestiiž on väga erinev,» sõnas keeleteadlane.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadallan kiiskinglise keelkeeledsimpel fonetik
Samal teemal
Vormel-1
Sisuturundus
suvi tuleb
Päevakava
Just nüüd
26Mai Portreefilm legendaarsest Eesti filmimehest - «Jüri»>
Just nüüd
29Mai Maadluse Põhjamaade meistrivõistlused (1)>
Just nüüd
29Mai Otseülekanne Põhjamaade esimese kosmoseteemalise Garage48 finaalist>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Age Oks

46

Age Oks

baleriin

Kalle Mihkels, 71

teleajakirjanik ja poliitik

Jassi Zahharov, 62

ooperilaulja

Tarmo Eespere, 57

pianist

Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson), 54

maalikunstnik

Sulev Valner, 51

ajakirjanik ja nõunik

Külvar Mand, 51

poliitik ja anestesioloog

Aivar Nigol, 51

omavalitsustegelane

Tiit Helimets, 39

tantsija

Peep Sooman, 38

kinnisvarategelane

Mihkel Kaevats, 33

kirjanik ja tõlkija

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE