Eesti DNA-andmekogude vahetus Soome, Leedu ja Lätiga on ühe aasta jooksul aidanud lahendada sadakond kuritegu ning andnud uurijatele veel kümneid juhtlõngu.
DNA andmevahetus tõi läbimurde kurjategijate tuvastamises
2. märts 2009, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-osakonna juhataja Maarja Sadama sõnul on Eesti ja naaberriikide kurjategijate kindlakstegemises toimunud suur läbimurre. «Soomega oleme DNA-andmekogusid võrrelnud kaks korda ning ainuüksi tänu sellele on juba õnnestunud avastada ligi 80 kuritegu.»
Sadama sõnul andis Eesti ja Soome andmete võrdlus uurimisasutustele lisaks suure hulga väärtuslikku infot, millega praegu veel tegeletakse. «Koostöö Soomega on olnud sedavõrd tõhus, et plaanime uut andmete vahetust juba 2009. aasta lõpus.»
«Käesoleva aasta alguses toimunud Leedu ja Eesti andmekogude võrdlusel tuvastati 35 isiku DNA-andmete kokkulangevus. Nendele lisandus veel 6 tundmatut sündmuskoha profiili,» rääkis Sadam. «Mõlema riigi politsei töötab saadud andmetega praegu edasi ja on ainult aja küsimus, millal kümned kuriteod lahenduse leiavad.»
Võrdlustulemused Läti andmebaasiga on Sadama sõnul samuti andnud positiivseid tulemusi, kuid võrreldava andmebaasi maht naaberriigi poolel ei võimaldanud saavutada Soome ja isegi Leeduga sarnast tulemust.
«Nüüdistehnoloogia võimekus on tähelepanuväärne,» sõnas Sadam. «Tänu FBI poolt kasutusse antud DNA infosüsteemile, mis maailmas laialt levinud, on võimalik väga lühikese aja jooksul läbi töötada 30 000–70 000 isiku andmed ning eksimatult eristada kuriteo toimepanijad sündmuskohale maha jäetud silmaga nähtamatu bioloogilise materjali abil.»
«See hoiatussõnum kuritegelikule maailmale on aga alles virvendus tegeliku «nõiajahi» ees, mis läheb lahti siis, kui Euroopa Liidu liikmed hakkavad alates 2011. aasta suvest omavahel automatiseeritult 24/7 päringud tegema,» tõdes Sadam.
Tema sõnul annab see kohe ka Eesti politseile võimaluse teiste riikide andmekogudest ööpäev läbi kurjategijate DNA-andmeid pärida. «Suure tõenäosusega kitsendab uuendus oluliselt kurjategijate tegevusvabadust ning sunnib neid liikuma hämarama õigussüsteemiga riikidesse,» lisas Sadam.