Tartu Ülikooli kriminaalprotsessi dotsent Meris Sillaots selgitab, kuivõrd võib (üksikute) tõendite sobimatus kohtuotsust mõjutada ning mil määral mõjutab seda kohtuniku või prokuröri isiksus.
Õppejõud: prokuröri veenmisoskusel on kohtuotsusele suur mõju
26. juuni 2012, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui palju mõjutab ühe või mõne sobimatu/ebaseaduslikult kogutud tõend kogu kohtuotsust?
Eesti kriminaalmenetluses lähtutakse üldiselt põhimõttest, mille kohaselt tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi kasutamise mittelubatavust. Riigikohus on õigust edasiarendavalt selgitanud, et üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi.
Sellisest tõendi lubatavuse hindamise üldreeglist ei või juhinduda siis, kui tõend on kogutud jälitustoimingu vahendusel. Kui menetlusõiguse rikkumine on toimunud jälitustoimingu käigus, siis sellist tõendit ei ole lubatud kasutada. Kohus peab rikkumise tuvastamise korral vastava tõendi tõendite kogumist välja jätma.
Kui mõne tõendi kasutamine on keelatud, siis ei või kohus sellises tõendis sisalduvat teavet kasutada kohtuotsuse tegemisel. Nii ongi kohtul sellisel juhul võimalus kohtuotsuses vaid märkida, miks jäetakse selline tõend tõendite kogumist välja.
Kui mõni tõend jäetakse tõendite kogumist välja kasutamise keelust tingituna, siis sõltub kohtuotsus paljuski sellest, kas on ka selliseid tõendeid, mille kogumisel ei ole rikutud menetlusõiguslikke reegleid ning mis on kasutatavad. Mõistetavalt on oluline tähtsus ka menetluseeskirju järgides kogutud tõendite usaldusväärsusel. Kui on sama asjaolu tõendavaid teisi usaldusväärseid tõendeid, siis võib ikkagi olla võimalik süüdimõistva kohtuotsuse tegemine. Siiski ei ole välistatud, et süüdistuse seisukohast ka ühe olulise tõendi väljajätmine võib tingida õigeksmõistva kohtuotsuse.
Kui sageli seda üldse juhtub, et prokuratuuri kogutud tõendid hinnatakse sobimatuteks? On see Eesti kohtutes pigem tavaline või erakordne?
Selliste juhtumite täpset esinemissagedust on vastava eraldi uuringu läbiviimiseta keeruline öelda. Mõnikord ikka esineb ka selliseid juhtumeid, mil prokuratuuri kogutud või prokuratuuri juhtimisel kogutud tõendid tuleb tõendite kogumist välja jätta. Eesti kohtutes ei ole see erakordne. Siiski näib, et selliseid juhtumeid ei esine sageli.
Kui palju saab kõrgkoolis selgeks õpetada vajalikke nüansse, et kohtus edukas olla?
Ülikoolis on võimalik selgeks õpetada väga palju vajalikku, et kohtumenetluses prokuröri või kaitsja rollis edukas olla. Eelkõige on muidugi olulised õigusvaldkonna põhjalikud teadmised. Kuid ka menetlustaktikalisi teadmisi on teatud määral võimalik õpetada. Siiski on õpitud teadmiste rakendamisel olulise tähtsusega praktika käigus omandatud oskused.
Kui palju võib kohtuotsus sõltuda subjektiivsetest asjaoludest, näiteks kohtuniku isikust või prokuröri veenmisoskusest?
Kohtuotsus ei või sõltuda kohtuniku subjektiivsetest asjaoludest. Kohtunik peab kohtuotsuse tegemisel olema erapooletu. Kohtuasja lahendamine peab toimuma objektiivselt.
Prokuröri või kaitsja veenmisoskusel kohtus on kohtuotsuse tegemise aspektist oluline tähtsus. Veenmisoskus ei tähenda ainult sõnaosavust. Veenmise jaoks on oluline, millised tõendid esitatakse ning milline on prokuröri või kaitsja poolt kohtus esitatud hinnang tõenditele. Põhistatud seisukohad tõendi kasutamise lubatavuse küsimuses ning teistes õigusküsimustes on samuti veenmise aspektist väga olulise tähtsusega.
Kohtumenetluse poolte tegevus tõendamisel ongi suunatud kohtu veendumuse kujundamisele. Siiski ei ole prokuröri või kaitsja arvamused eelnevalt nimetatud aspektide osas kohtu jaoks siduva tähendusega. Nii näiteks on kohus kohustatud hindama tõendeid oma siseveendumuse kohaselt.
Kuidas te kirjeldaksite Eesti kohtuotsuste stiili, kas tavaliselt on see kuiv faktide loetelu või sisaldab ka arvamusavaldusi vms?
Ilmselt ei oleks õige öelda, et Eesti kohtuotsused sisaldavad ainult kuiva faktide loetelu. Mõistetavalt sisaldavad kohtuotsused ka faktiliste asjaolude kirjeldusi, kuid põhistatud kohtotsuses peab kohus arusaadaval viisil ka oma hinnanguid põhjendama. Kohtuotsused võivad sisaldada ka asjakohast ning põhjendatud arvamust. Seda näiteks vastava üksikjuhtumi lahendamise aspektist vajaliku õiguse tõlgendamise osas.
Üldiselt on seaduses sätestatud, mida peab kohtuotsus sisaldama. Kohtuotsuses ei märgita mittevajalikke kommentaare. Muidugi on stiili poolest erinevaid kohtuotsuseid.