Riigikontrolör Mihkel Oviir saatis 27. veebruaril kirja kõigile riigikogu ja valitsuse liikmetele ning põhiseaduslike institutsioonide juhtidele, kus tutvustas oma arusaamu haldusreformist.
Riigikontrolör: haldusreformiga ei saa oodata viimsepäeva laupäevani
2. märts 2009, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oviir leiab, et majanduskriis näitab üha teravamalt vajadust põhimõtteliste muudatuste järele nii era- kui ka avalikus sektoris.
«Riik januneb struktuursete reformide järele. Vajame eriti mõtlemise reformi, siis ehk teadvustame endale paremini vajadust jõulisteks muudatusteks sotsiaalsfääris, hariduses, aga ka halduskorralduses,» rõhutas ta.
«Riigikontrolörina jälgin ma murega kohalike omavalitsuste probleemide jätkuvat süvenemist. Siinkohal ei saa taas kord mööda tõsiasjast, mida kõik riigikontrolli kolme viimase aasta jooksul kohalikes omavalitsustes korraldatud auditid kinnitavad: valdu/linnu on Eesti-suguse ülimalt vähese elanike hulgaga riigi kohta liiga palju ning suurem osa neist on liialt väikesed selleks, et tulemuslikult ja efektiivselt oma ülesannetega hakkama saada,» seisis riigikontrolöri kirjas.
Oviiri arvates on omavalitsuste piisava haldussuutlikkuse saavutamiseks praegu neile pandud ülesannete ulatuses vaja moodustada sellise inimeste hulga ja kompetentsusega üksused, kel oleks eeldusi täita neid ülesandeid, mis omavalitsusel on. «Ei maksa unustada, et kogu Eestis elab sama palju inimesi, kui ühe normaalse suurlinna ühes linnajaos.»
«Mõned omavalitsused on läinud vabatahtliku liitumise teed või on sellele minemas. Paraku on see tühine vähemus. Reaalne elu näitab, et mõtteviis, mis näeb ainult kitsaid üksikhuve, takistab oluliselt ühinemisi. Seega ei ole iseregulatsiooni teel kohalike omavalitsuste vähendamine osutunud tulemuslikuks,» on Oviir veendunud.
«Rõhutan – riigi halduskorraldus on selgelt riigi vastutada, see peab olema süsteemne, mitte juhuslik. Vabariigi president on haldusreformi teemat käsitledes eelmisel aastal öelnud, et ühel hetkel jõuab kätte hetk, kus riik peab end kehtestama. Ja kehtestama peab riik end vastutustundest oma kodanike tuleviku ees.»
Oviiri arvates oli õige hetk kehtestamiseks kujundlikult väljendudes juba üleeile. «Nüüd tuleb teha tööd selle nimel, et kaotatud aeg tasa teha. Kui hakatakse jälle rääkima rohkete uuringute vajalikkusest, siis võin ma kas või viimase ligi 20 aasta kogemuse põhjal öelda: kui millegagi tahetakse venitada, tuleb alati tuua ettekäändeks vajadus teha üha uusi ja uusi uuringuid ja tellida üha rohkem eksperdiarvamusi. Neid on aastate jooksul tehtud küll ja küll.»
Oviir lisas, et on äärmiselt kahetsusväärne, et regionaalminister ei ole suutnud valitsusele esitada ühtegi haldusreformi kava.
«Riigikontrolli auditid annavad aluse hinnanguks, et isegi praeguseks möödanikku kadunud ülikiire majanduskasvu tingimustes oli valdaval enamikul kohalikest omavalitsustest raske tulla edukalt toime neile pandud ülesannetega,» tõdes Oviir.