Pikemas perspektiivis on õpetajate palgatõusul kolm allikat – riigieelarvest haridusraha suurenemine, koolivõrgu korrastamise tulemusel vabanev raha ning iga kooli siseselt tarbetute kulutuste kärpimine, loetles haridusminister Jaak Aaviksoo tänasel haridusreformi tutvustaval pressikonverentsil.
Haridusraha jagunemise proportsioonid on Aaviksoo hinnangul praegu paigast ära. «6,5-7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust haridusele on päris hea tulemus, sellest pool üldharidusse on ka mõistlik. Aga see, et sellest ainult 36 protsenti läheb õpetajate palkadeks, ei ole mõistlik. See näitab, et me kulutame muudele asjadele liiga palju,» rääkis minister.
Näiteks pidas ta kohati liiga suurteks kulutusi võetud laenude ja intresside tagasimaksmiseks. Kohti, kust kulutusi maha tõmmata, on tema sõnul küll ja need erinevad linna- või maakoolis: «Kuidas kuskil – vaatame üle, palju meil kulub betooni ja telliste peale, kas need investeeringud on meile tähtsamad kui õpetaja palk? Ma arvan, et meil kohati on koolid liiga uhkeks mukitud ja kõik see maksab raha.»
Teiseks tasub tema hinnangul mõelda, kas kõik praegu pakutavad koolitused on õpetaja töö jaoks väga olulised. Samas pidas ta mõistlikuks kulutada koolitustele 3 protsenti palgafondist.
«Mõtleme selle peale, kas erinevad abiteenijaid peab nii palju olema? Meil on üsna konkreetseid näiteid, kus lisaks õpetajatele teenib koolieelarvest endale palka suur hulk inimesi, kus võiks vähemaga hakkama saada.»
Aaviksoo tasus kooli hoolekogul juhtkonnalt selgelt välja nõuda, kuhu mingid rahasummad lähevad, ja need siis kriitiliselt üle vaadata. Ta tõdes, et ministeeriumil tuleb ka endal peeglisse vaadata, sest ega ka riigikoolidki praegu parimat eeskuju paku.
Kui edeneb majandus, kasvab ka sisemajanduse kogutoodang ning seega ka riigieelarvest üldharidusse minev summa, selgitas Aaviksoo palgatõusu teist komponenti.
Kolmandaks vabaneb raha koolivõrgu korrastamise tulemusel, kui raha ei kulu enam väikestele koolidele, mille ülal pidamine pole mõttekas.
Kui haridusreform peaks ministri sõnul olema ellu rakendatud 2020. aastaks, siis õpetajate palga alammäär võiks Eesti keskmise palgani jõuda selle valitsuse mandaadi lõpuks. Järgmiseks aastaks lubab ta õpetajatele vähemalt 700-eurost palga alammäära.